/nginx/o/2013/06/17/1835294t1h291b.jpg)
Viimastel nädalatel on ilmunud ajakirjanduses kommentaarid, et kolmas pensionisammas ehk vabatahtlik kogumine ei täida oma eesmärki ja teist pensionisammast on vaja kindlasti muuta. Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) hinnangul on kuuldused kolmanda pensionisamba surmast tugevasti liialdatud, kuid liit nõustub asjaoluga, et teise samba toimimispõhimõtteid on vaja muuta.
EKsL arvamuse kohaselt tuleks üle vaadata kogumispensionite süsteem tervikuna ja seda muutes tuleks arvestada inimeste ootustega, ennekõike suurendada tulevaste pensionäride otsustusõigust investeeringute tegemisel.
EKsL juhatuse esimehe Mart Jesse sõnul on majanduskriis ja sellega seotud ebakindlus mõjutanud märkimisväärselt vabatahtlikku kogumist.
«On mõistetav, et kui finantsturud on ebastabiilsed või inimestel puudub säästuvõime, tekib ühelt poolt põhjendatud kahtlus säästude säilimise osas, kuid teisalt ka praktiline vajadus kasutada raha säästmise asemel igapäevaste vajaduste katteks. Inimeste ootuste võimalik peegeldus oli ka mõne aasta tagune teise samba klientide väike osakaal, kes nõustusid makseid jätkama. Usume, et kohustusliku pensionisamba tulemuslikkuse baasil kujunenud hoiakud on tänaseks osaliselt kandunud üle ka vabatahtlikule säästmisele, mistõttu uusi kliente on jäänud vähemaks. Samas näeme, et usaldus on tasapisi taastumas. Klientide usalduse tagasiteenimine on pikk protsess, mis nõuab finantssektori ja riigiasutuste märkimisväärset ühist pingutust,» tõdes Jesse.
EKsL analüütiku Meelis Arumägi sõnul on täheldatav majanduskriisi ühe mõjuna inimeste eelistuste kandumine garanteeritud tootlusega ja väiksema riskiga säästuteenuste suunas, nagu näiteks deposiidid.
«Keerulistel aegadel otsivad inimesed suuremat kindlust ja garantiisid. Ka üle 50 protsendi kindlustusandjate hallatud kolmanda pensionisamba rahalisest mahust on seotud garanteeritud teenustega, mille korral on kliendil kokkulepitud ulatuses varade säilimine garanteeritud. Pensioni kogumine on pikaajaline ja suunatud pigem kapitali säilimisele ning vähemasti kindlustuse osas on see eesmärk ka läbi erinevate pakutavate teenuste olulisel määral täidetud. Sellest põhimõttest lähtuvalt oleks asjakohane vaadata üle ka teine sammas, kus investeeringuga seotud riskid on täna jäetud ainult kliendi kanda,» osundas Arumägi.
Arumägi sõnul tasub mõelda, kas suurem teenusepakkujate ja instrumentide valik võiks olla ka pensionikoguja huvides. «Usume, et teises pensionisambas peaks klientidel olema võimalus laiemaks teenusepakkujate ja finantsinstrumentide valikuks. See tekitaks ka klientidele soodsama konkurentsiolukorra ja võimaluse paremini reageerida olukorra muutustele turgudel. Kui teise samba osas tekib tulevasel pensionäril kindlus, on see kindlasti oluliseks tõukeks ka kolmanda samba arengule,» lisas ta.
Mart Jesse sõnul on EKsL teinud varasemate aastate jooksul korduvalt ettepanekuid, avardada teise kogumissamba teenuste valikut ja lisada lisaks pensionifondidele ühe võimalusena ka garantiiga kindlustuslepingud, kuid regulaator pole vastava otsuseni seni jõudnud.