Maadevahetuse saaga jätkub riigikohtus

Villu Reiljan Süüdi mõistetud korduvas altkäemaksu võtmises. Karistuseks kolm aastat ja kuus kuud tingimisi vangistust nelja-aastase katseajaga. Foto: Peeter Langovits

Kui eile avaldatud ringkonnakohtu ostus jääb jõusse, jääb ekspoliitik Villu Reiljan süüdi altkäemaksu võtmises, samamoodi ka riigikogu liige Ester Tuiksoo. Altkäemaksu andmises jääks süüdi Balti riikide üheks rikkamaks ettevõtjaks peetud Toomas Annus. Samuti jääks maa-ameti endine juht Kalev Kangur süüdi meelehea väidetavas võtmises.

Paraku pole veel teada, kuidas kogu saaga lõpeb, sest advokaadid viivad asja riigikohtusse. Nagu ütles Merko ja Annuse kaitsja Leon Glikman, on praegu asjas süüdi- ja õigeksmõistev otsus.

«Kumbki kohtuotsus pole jõustunud. Kohtunik Valeri Lõõniku otsus on tekitanud mõistliku kahtluse, et inimesed ei ole süüdi. Maakohus arutas koos rahva seast pärit kaasistujatega asja kolm ja pool aastat ja sellega ajaga tekkis kohtunikul siseveendumus, et kohtualused ei ole süüdi,» kommenteeris Glikman.

Tallinna ringkonnakohtu kolme kohtuniku otsus põrmustas alama astme seisukoha. Kohtunikud Meelika Aava, Pavel Gontšarov ja Sten Lind kirjutasid otsuse, kus lehekülg lehekülje järel on lükatud ümber Lõõniku väiteid. Peamine etteheide on, et Lõõnik kirjutas otsusesse ümber advokaatide seisukohad ning jättis prokuröride väited tähelepanuta. Mullu jaanipäeva eel mõistis Harju maakohtu kohtunik Valeri Lõõnik kõik kohtualused maadevahetuse asjas õigeks ning ringkonnakohtu arvates rikkus ta otsust tehes ka menetlusnorme.

Mõne punkti osas võivad kohtualused siiski kergemalt hingata. Esiteks mõistis ringkonnakohus kõikidele kergemad karistused, kui prokurörid nõudsid. Samuti polnud kohus nõus mõistma Reiljanile šokivangistust, leides, et 60-aastase inimese väärtushinnangud on juba välja kujunenud ja lühiajaline kinnipidamine trellide taga neid ei muuda.

Kergendatult võib hingata ka maa-ameti eksjuht Kalev Kangur, kes praegu on suurettevõtja Tiit Vähi palgal Sillamäel. Kangur pääses ringkonnakohtu äsjase otsusega kohustusest maksta riigi tuludesse 1,5 miljonit eurot, mille ta väidetavalt maadevahetusega teenis.

Prokurörid nõudsid süüdistuses, et Kangurilt tuleb konfiskeerida tulu, mille ta sai, kui tegi varjatult investeeringu Tullio Libliku firmasse OÜ Saarte Investeering. Samuti tulu, mille ta sai Einar Vettuselt, kui viimane müüs firma OÜ Iru Jõekääru, ning kasu, mille sai Kangur väidetavalt, kui investeeris varjatult Tarmo Pedjasaare firmadesse OÜ Mell ja Ikaros Grupp.

Ringkonnakohus leidis oma otsuses, et prokurörid pole suutnud tõestada, et nimetatud firmadest tulnud tulu jõudis Kanguri kätte. «Puuduvad tõendid selle kohta, et Kalev Kangur oleks kriminaaltulu enda kätte saanud,» seisab kohtuotsuses.

Ringkonnakohus tegi etteheite, et prokurörid pole püüdnud kriminaaltulu kätte saada firmadelt, kellelt Kangur väidetavasti kasu sai. Ringkonnakohtu otsusel tuleb Kanguril riigile tasuda umbes 17 000 eurot ebaseaduslikku tulu.

Kanguri salafirmade võrku, mis teostasid tema huvides maadevahetust, on seni peetud ebaseadusliku maadevahetuse loos keskseks teljeks.

Riik peab maksma maadevahetajaile ligi 140 000 eurot teise astme kohtukulude katteks. Tallinna ringkonnakohtu otsuse järgi tuleb maadevahetuses süüdi mõistetud poliitikuile ja ärimeestele hüvitada kohtukulud, kuigi nad jäid süüdi altkäemaksu andmises ja võtmises.

Peamine, mille poolest ringkonnakohtu lahend erineb maakohtu omast, on varjatud pealtkuulamisega kogutud tõendite lubatavus. Kui Lõõnik leidis, et kaitsepolitsei ja prokuratuur on kuulanud inimeste telefone pealt ebaseaduslikult, siis ringkonnakohus hindas vastupidiselt, et salajane jälitamine on olnud seaduslik.

Tallinna ringkonnakohus hindas otsuses ka seda, kas maadevahetuse protsess tuleks lõpetada, sest see on veninud üle mõistliku kohtupidamise aja, leides, et hoopis advokaadid on protsessiga venitanud.

Maadevahetuse eest altkäemaksu süüdistuse saanud Tullio Libliku ja Ester Tuiksoo kaitsjad esitasid ringkonnakohtu istungil selle aasta jaanuaris taotluse, et kohtupidamine tuleks lõpetada, sest mõistliku kohtupidamise aeg on ületatud. Ka Villu Reiljani kaitsja Aivar Pilv oli samasugusel seisukohal.

Tallinna ringkonnakohtu koosseis aga advokaatidega ei nõustunud, viidates, et advokaadid on pidevalt esitanud põhjendamatuid taotlusi ja sellega asja venitanud.

«Prokuröri apellatsiooni läbivaatamine ringkonnakohtus viibis pool aastat, sest kaitsjad ei pidanud võimalikuks tööga hõivatuse tõttu kohtuistungile tulla. Kohtukolleegiumi hinnangul annab selline käitumine tunnistust sellest, et süüdistatavad ja kaitsjad ei olnudki huvitatud, et võimalikult kiiresti lõpliku kohtulahendini jõuda,» seisab kohtuotsuses.


Villu Reiljan

Süüdi mõistetud korduvas altkäemaksu võtmises. Karistuseks kolm aastat ja kuus kuud tingimisi vangistust nelja-aastase katseajaga.

Kalev Kangur

Süüdi mõistetud korduvas altkäemaksu võtmises. Karistuseks neli aastat, kolm kuud ja 11 päeva tingimisi vangistust viieaastase katseajaga. Mõisteti välja altkäemaksuna saadud vara väärtuses 17 972,53 eurot.

Toomas Annus

Süüdi mõistetud korduvas altkäemaksu andmises. Karistuseks kaks aastat ja kuus kuud tingimisi vangistust kolmeaastase katseajaga.

Tarmo Pedjasaar

Süüdi mõistetud altkäemaksu andmises ja ka altkäemaksu võtmisele kaasaaitamises. Karistuseks kaks aastat, neli kuud ja 23 päeva tingimisi vangistust kolmeaastase katseajaga.

Einar Vettus

Süüdi mõistetud altkäemaksu korduvas andmises. Karistuseks üks aasta, kümme kuud ja 23 päeva tingimisi vangistust kolmeaastase katseajaga.

Tullio Liblik

Süüdi mõistetud altkäemaksu korduvas andmises. Karistuseks kaks aastat, viis kuud ja 27 päeva tingimisi vangistust kolmeaastase katseajaga.

Ester Tuiksoo

Süüdi mõistetud altkäemaksu võtmises. Karistuseks üks aasta ja kuus kuud tingimisi vangistust kolmeaastase katseajaga. Mõisteti välja ka altkäemaksuna saadud vara väärtuses 2737,34 eurot.

AS Merko Ehitus

Süüdi mõistetud altkäemaksu andmises. Rahaline karistus 798 000 eurot.

AS E.L.L. Kinnisvara

Süüdi mõistetud altkäemaksu andmises. Rahaline karistus 127 823 eurot.


2001

Seaduseparandusega läheb maadevahetuse otsustusõigus keskkonnaministrile. Minister on Heiki Kranich (Reformierakond).

Tekkisid uut tüüpi kinnis­varakuulutused – «ostame maad looduskaitsealadel».

Kranich ostab ka ise looduskaitsealuseid maid ega tee saladust, et on looduskaitsemaade vahetamisega kasu teeninud.

Maa-ameti peadirektor Kalev Kangur alustab varjatud investorina maade kokkuostmist Ikaros Grupi kaudu.

2003

10. aprill – Villu Reiljan saab keskkonnaministriks. Reiljan juhib Rahvaliitu, kes tegi Arnold Rüütlist presidendi.

Kangur rahastab maade oste Tarmo Pedjasaare osaühingus Mell. Tullio Libliku osaühing Saarte Investeering saab Mellilt laenu, et maid osta.

2005

18. august – prokuratuur alustab ametlikult maadevahetuste uurimiseks kriminaalasja.

2006

3. oktoober – kapo vahistab lennujaamas Saaremaalt pärit ärimehe Tullio Libliku, seejärel ka Tarmo Pedjasaare, Einar Vettuse ja Kalev Kanguri. Kõigi maine on seni olnud laitmatu. Vahistamine tuleb suure üllatusena.

Kangur oli vahi all kaks kuud ja 19 päeva, Pedjasaar ja Vettus ühe kuu ja 17 päeva. Liblik pääses kolmepäevase vangistusega.

8. oktoober – Villu Reiljan astub puhkenud skandaali tõttu ministrikohalt tagasi.

2009

31. märts – Villu Reiljan, Kalev Kangur, Toomas Annus, Tarmo Pedjasaar, Einar Vettus, Tullio Liblik, Ester Tuiksoo, AS Merko Ehitus ja AS E.L.L Kinnisvara saavad süüdistuse ning asi saadetakse kohtusse.

12. november – asja hakkab arutama kohus eesotsas Harju maakohtu kohtuniku Valeri Lõõnikuga.

2012

19. juuni – Harju maakohtu kohtunik Valeri Lõõnik mõistis maadevahetajad täielikult õigeks.

2013

19. juuni – Tallinna ringkonnakohus mõistis maadevahetajad altkäemaksu andmises ja võtmises süüdi.