Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Lugeja küsib: kuidas ohjeldada korterelamu avalikes ruumides suitsetajaid?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Piret Lakson
Copy
Suitsupakkide riiulile pannakse poodides kate ette.
Suitsupakkide riiulile pannakse poodides kate ette. Foto: Meelis Tomson / Õhtuleht

«Tahaksin täpselt teada, kuidas korteriühistu korterelamus suitsetamist keelata saab, kas paneb  põhikirja suitsetamist keelava punkti? Mis saab siis, kui naabrid seda punkti eiravad? Kuidas korteriühistu saab inimesi sundida näiteks aknal mitte suitsetama? Kutsub politsei? Ma millegi pärast arvan, et politsei ei tule selle peale kohale. Kas inimesel on üldse võimalik midagi oma tervise kaitseks teha või peabki vaikides naabrite suitsuterrorit kannatama?» soovis Tarbija24 lugeja teada.

Vastab Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi.

Tuginedes tubakaseaduse § 29 p 19 on suitsetamine keelatud korterelamu koridoris, trepikojas ja korterelamu muus üldkasutatavas ruumis. See tundub naljakas, aga tuginedes tubakaseadusele teostab kontrolli suitsetamise üle tõepoolest politsei.

Ühe võimalusena korterelamus suitsetamise keelamiseks näeb seadus ette korteriomanike kokkulepet, mis kantakse vastavasisulise märkena kinnistusraamatusse.

Juhul, kui vaatamata korduvatele rikkumistele ikkagi korteriomanik seadust ja teisi korteriomanikke ei austa, võivad korteriomanikud kaaluda korteriomandi sundvõõrandamist. Sundvõõrandamismenetlus on korteriomanike äärmuslik kaitseõigus.

Tahan rõhutada, et kui üks korteriomanik ei austa teisi ja tema käitumine muutub normaalsetele inimestele vastuvõetamatuks, siis saavad korteriomanikud võõrandamisnõude maksma panna.

Tagasi üles