Jordaania vaevleb energiapõuas

Jordaanlased mullu novembris Ammanis kõrgete kütusehiindade vastu meelt avaldamas. Foto: SCANPIX

Eesti Energia alustas Jordaania projekti sooviga toota põlevkivist õli. Praegu on need plaanid takerdunud, sest ettevõtte uudne Enefit-tehnoloogia pole universaalne, mis sobiks kõikidele põlevkivisortidele üle maailma.

Kuna Jordaania kivist toodetud põlevkiviõli ei sobi ka töötlemiseta müügiks, muudab see kogu ettevõtmise veelgi kulukamaks ja keerulisemaks. Ka USA põlevkivivaru, mille Eesti Energia on ostnud, sobib kommertskasutusse pärast ümbertöötamist. Eestis toodetud põlevkiviõli on segatuna teiste kütustega kasutatav ka rafineerimiseta.

Eesti Energia põlevkivijaama ehitust soodustab Jordaania energiapuudus, kuhu riik sattus pärast Egiptuse gaasitarnete katkemist.

Londoni advokaadibüroo Trowers & Hamlins advokaat Martin Amison rääkis eelmisel nädalal Tallinnas põlevkivifoorumil esinedes, et Jordaania olukord energiaga varustamisel oli hea kuni Egiptuse gaasitarnete katkemiseni.

«Egiptus ei taha gaasitorru gaasi anda,» rääkis Amison, kes nõustab Jordaania valitsust energeetika teemal. «Sõlmisime kunagi Egiptusega hea lepingu, võib-olla olid lepingu tingimused liiga head Jordaaniale.»

Amison märkis, et Jordaania arendab praegu LNG terminali, samuti tuuleparke. Viimast soodustavad riigis tegutsevad keskkonnakaitseorganisatsioonid, mida Amison nimetas mõjukaks. Peamine elektri tootmise allikas on aga praegu kütteõli ja diislikütus.

Peale Eesti Energia on teisigi, kes tahaks Jordaania põlevkivist õli toota. Jordaania põlevkivi on põhjalikult uurinud Shell. Selle aasta algul aga alustas tegutsemist ettevõte Gosh, mille sihiks on jõuda maapõue-sisese kuumutamistehnoloogiaga 50 000 barreli õli tootmiseni päevas.

Eesti Energia tütarettevõttele kuulub 44 + 10 aasta pikkune kontsessioon Jordaania põlevkivivaru kasutamiseks.