Eesti Energia valmistub müüma osalust Jordaania jaamas

Eesti Energia Jordaania projekti ehk Enefit Jordani juht Andres Anijalg. Foto: Liis Treimann

Eesti Energia valmistub müüma enamusosalust Jordaania põlevkivielektrijaamas, et rahastada selle ehitust. Ettevõte peab leidma rahastuse enam kui miljard eurot maksvale projektile.

Eesti Energia Jordaania arendusprojekti juht Andres Anijalg, kas põlevkivielektrijaama keskkonnaload on teil nüüd olemas?

Kaks aastat oleme ajanud, et saaks keskkonnamõjude hinnangu tehtud. Mai esimesel nädalal sai see heakskiidu.

Kas Jordaanias teeb selliseid otsuseid vaid kuningas?

Ei, keskkonnaministeeriumi juures on vastav komisjon, kes kiidab heaks keskkonnamõjude aruande. Jordaania veeministeerium on komisjonis samuti esindatud, nii et kõik saavad sõna sekka öelda.

Millises ulatuses on jaama keskkonnamõjud heakskiidu saanud?

Kogu projekt alates kaevandamisest. Teeme 10 miljoni tonni võimsusega karjääri, kuni 500 MW võimsusega põlevkivielektrijaamani on heakskiidu saanud. Alates kopa maasse löömisest kuni projekti eluea lõpuni 30 aasta pärast.

Nii et võiksite kohe alustada?

Keskkonnamõjude hinnangu poole pealt küll, aga veel on vaja vee pumpamise litsentsi. Loomulikult ehitusluba ja muid väiksemaid litsentse.

Kas vee pumpamine on kogu projekti juures kõige keerulisem?

Pumpamine ei ole keeruline. Jordaania on õnnelik ja õnnetu riik üheaegselt. Sademeid ja pinnavett on vähe, kuid põhjavett on miljonite aastate jooksul akumuleerunud kõvasti.

Meie oleme oma ploki all tuvastanud kolm põhjavee kihti. Kõige sügavam on 300 meetri paksune, selle kihi põhi on 900 meetri sügavusel. Vesi tuleb rõhu jõul 450 meetri peale üles.

See ei ole meie asukoha eripära, vaid suured veehaarded on kogu Jordaanias. Neid kasutatakse juba praegu ja meie oleme koos Prantsuse geoloogiateenistusega seda uurinud. Nemad on teinud oma uuringuid pikka aega, me teame, kui palju on vett võimalik saada. Erinevatest kihtidest võtame erineva koguse vett.

Vee pumpamine vajab eraldi luba?

Jah, aga see on tavaline Jordaa­nia praktika. Seda luba veel ei ole, sest pole taotlemist alustanud. Projekti veetarve alles selgub, elektrijaama ehitaja esitas oma indikatsiooni, kaevandusfirmad on öelnud oma vajaduse. Täpsustame praegu vee hulka, mida vajame.

Karjäär ja ka elektrijaam tekitavad tohutus koguses tolmu. Kuidas lahendate kõrbes tolmu probleemi?

Jordaanias on ka teisi karjääre. Seal kaevandatakse suurtes kogustes avakaevandustes fosforiiti. Kaevandusteid tuleb pidevalt niisutada, selline on tavaline praktika nii Jordaanias kui ka naaberriigis Iisraelis, kus on samuti fosforiidi kaevandused. Me ei hakka tegema midagi teisiti, kui see Jordaania kaevandustes tavaliselt toimub.

Kuidas lahendate tuha probleemi?

Põlevkivituhk läheb esimestel aastatel jaama kõrvale, sest karjääri ei mahu. Kui karjääri avamisala läheb piisavalt suureks, siis hakkame seda karjääri tagasi täitma. Kuus esimest aastat paigutame jaama kõrvale.

Jordaanias hakkame kasutama kuivtuhaärastust, mis tähendab, et segame tuhale vett vähem kui Eestis. Virumaal on ühe osa tuha kohta 10 või 20 osa vett. Jordaania tuhaga oleme teinud koostöös Tartu Ülikooliga teste, et teada saada, millal see muutub tolmuvabaks ja transporditavaks. Tuhale on vaja lisada 20–30 protsenti vett.

Võrreldes Eestiga on veetarve väiksem, kuid vett on vaja. Sarnast tehnoloogiat kasutatakse kivisöeelektrijaamades, kus miksereis segatakse tuhka veega, et vedada seda ladestusalale.

Jordaania projekti on kaasatud viieprotsendilise osalusega kohalik ärimees. Mis on tema panus?

Tema töö on uksi avada, viia meid vajalikul hetkel ministri jutule õigetes ministeeriumides. Ilma nendeta oleks väga raske õigete inimeste juurde jutule pääseda.

Kas peale vee pumpamise on põhiküsimuseks elektri hinnakokkulepe Jordaania riigiga?

Meil on vaja kokku leppida tariif valitsuse allüksusega Nep­co, mis on elektrijaamadelt elektri ainuostja. Nendega on praegu läbi räägitud 30-aastane elektri ostu-müügileping kõikides tingimustes, välja arvatud hind. Muud tingimused leppisime kokku enne elektrijaama hanget.

Oletan, et Jordaania põlevkivijaam hakkab töötama ühtlasel koormusel aasta ringi.

Põlevkivielektrijaamast saab baaskoormuse jaam. Nepco ehitab võrguühenduse.

Ning nüüd on vaja kokku leppida hinnas?

Hinnaläbirääkimisi hakkame pidama juulis-augustis. Nepcole tuleb esitada ehitushanke ja kaevandushanke tulemused, kolmas komponent hinnaläbirääkimistel on projekti finantseerimine. Minu aeg kulub peaasjalikult praegu läbirääkimistele pankadega. Kui need tingimused on teada, siis alustame hinnakõnelusi.

Mis Jordaanias elekter maksab?

Elekter on umbes viis korda kallim kui Eestis. Jordaanias on suur energiaprobleem.

Kui kallis on elekter lõpptarbijale?

Umbes niisama kallis kui Eestis, sest valitsus subsideerib elektrit. Eestis on börsihind umbes 40 eurot megavatt-tund. Jordaanias 180–200 eurot megavatt-tund. Suuresti maksab valitsus vahe kinni.

Kuni Egiptusest tuli odav gaas, oli kõik hästi. Odava gaasi tarne lõppes araabia kevadega. Egiptusel on endal vaja gaasi ja nad ei taha odavalt müüa.

Egiptuse poolel on Jordaa­nia gaasijuhet umbes 15 korda õhitud. Väidetavasti ei taha egiptlased lepingut täita ja ise õhivad torujuhet.

Viimasel ajal on torujuhe õhkimata püsinud, aga Egiptus gaasi ei tarni, mis tähendab, et Jordaania gaasielektrijaamad töötavad raske kütteõli ja diislikütusega. Paljud jaamad on vanad, väheefektiivsed, kütteõlist ja diislist toodetud elekter on väga kallis.

Mis on teie pakkumise hinnakäärid, mille üle läbirääkimised käima hakkavad?

Hind sõltub jaama ehituse finantseerimisest, see pole veel paigas. Teiseks ei taha me liiga täpset indikatsiooni sealsele valitsusele anda.

Aga teie pakkumus on odavam kui 200 eurot megavatt-tund?

Jah, oluliselt odavam sellest, millega nad praegu elektrit toodavad.

Aga põhiküsimus on vee pumpamise luba?

Kui meil ei lubata pumbata, siis sealse tava kohaselt tarnib veeministeerium meile vee. Viimast on meile pakutud, aga me tahaks ise pumbata, sest see on odavam kui veejuhtme ehitus.

Kui projekt käima läheb, milline saab olema Eesti Energia osalus jaamas?

Meie jääme väikeaktsionäriks. Praegu kuulub meile 65 protsenti projektist, malaislased (YTL Power International Berhad – toim) tulid paar aastat tagasi 30 protsendiga ning Jordaa­nia kohalikul partneril (Near East Group – toim) on viis protsenti.

Projekti finantseerimiseks tuleb omaosalust vähendada, osalust müües. Müügiga loodame katta omaosaluse kapitali vajaduse.

Meie omaosaluse suurus sõltub sellest, kui palju suudame osaluse müügist teenida. Jordaania valitsus soovib, et hoiame mõnda aega vähemalt kümneprotsendilist osalust.

Kui palju 55 protsenti elektrijaamast maksab?

See sõltub pakkumusest. Elektritariifi oleme sättinud nii, et projekt pakuks investorile tootlust, mis on piisavalt atraktiivne, et projekt maha müüa.

Enamikku projektist loodame rahastada võõrkapitali ehk laenukapitaliga ning umbes 25 protsenti peab olema omakapital. Elektritariif peab tagama omakapitalile teatud tootluse.

Elektrijaam maksab umbes miljard eurot ja sellele lisandub kaevanduse rajamise maksumus?

Elektrijaama ehituspakkumused on miljardist eurost ühele ja teisele poole, pigem sellest allapoole. Kaevanduse rajamine ei lisa väga palju hinnale, sest kaevanduse masinapargi toob kohale alltöövõtja. Meil on vedanud, sest masinapark on neil olemas. See on üks Austraalia-Jordaania ühisettevõte, kellega on läbirääkimised lõppjärgus. Nemad saaks tuua oma masinapargi ühest teisest seisma pandud kaevandusest Aafrikas.

Kas töölised tulevad ka Aafrikast?

Masinad tulevad Aafrikast, tööliste kohta ma ei tea. See on üks Austraalia firma, mis on seni fosforiiti kaevandanud, ja selle projekti jaoks otsis endale partneri Jordaaniast. Aga ma ei tahaks veel nende nime öelda.

Kas õlitootmise plaanist olete Jordaanias loobunud?

Meie tehnoloogia arendamine võtab oma aja. Me ei ole plaanist loobunud, aga see on praegu teisel kohal järjekorras.