Oja: Arco Vara suuromanikud võisid olla sunnitud aktsiaid ostma

Insaiderite viimased ostud panid aktsi tõusma. Illustratsioon: graafika: Silver Alt

Kinnisvaraettevõtte Arco Vara osanikeringis on viimasel ajal toimunud märkimisväärsed muutused. Suuromanik Peeter Luitsalu on vähendanud oma osalust 9,49 protsendini võrrelduna 19,04 protsendiga aastavahetusel. Teine suuromanik ja kuni eelmise nädalani nõukogu esimehe ametis olnud Ri­chard Tomingas müüs ära kõik aktsiad.

Aktsiate ostjate pool oli muljetavaldav. Ettevõtte tegevjuhi Tarmo Sillaga seotud Alarmo Kapital soetas 6,5 protsenti aktsiatest, mis tegi temast Arco suuruselt viienda aktsionäri. Eile ära jäänud Arco aktsionäride üldkoosolek oleks pidanud kinnitama ka Silla motivatsioonipaketi, milleks on üks vahetusvõlakiri hinnaga 1000 eurot. See võlakiri annab õiguse märkida 2016. aastal 390 000 Arco Vara aktsiat hinnaga 0,7 eurot aktsia, mis on kaheksa protsenti ettevõtte aktsiate arvust.

Teiseks oluliseks aktsiate ostjaks olid LHV pensionifondid, mis suurendas osaluse peaaegu kahekordseks, 9,2 protsendini. LHV pensionifonde Arco Vara nõukogus esindav Rain Lõhmus soetas veidi üle veerand miljoni aktsia ning on 5,32 protsendiga suuruselt kuues aktsionär. Oma osalust suurendas ka Tooli järel suuruselt teine aktsionär Arvo Nõges.

Ettevõtte majanduslik olukord pole kiita, ja ehkki see on viimasel ajal tunduvalt paranenud, pole kõik probleemid lahenenud. Miks siis nõukogu ja juhatuse liikmed otsustasid aktsiaid osta?

Näiteks ehitusettevõte Nordecon teatas eelmisel nädalal, et taganeb Arco Vara Tivoli elamuarenduse korterelamute projekteerimis- ja ehituslepingutest, sest Tivoli Arendus pole taganud ehitusloa väljastamist.

Sillast võib aru saada, sest firma juhina tal ilmselt on ja peabki olema usku ettevõtte tulevikku. Väga kummaline oli aga Nõgese põhjendus, kes väitis, et ostis aktsiaid rumalusest.

«Põhjendaks seda sellega, et viimased aastad on näidanud seda, et olen oma rumalusest mingisuguseid aktsiaid ostnud,» ütles Nõges Äripäevale. «Olen piisavalt rumal, et jätkata rumaluse lainel.»

Võib ju mõelda, et investor võib öelda ajakirjandusele mida tahes, aga arvestades, et tegemist on Arco Vara nõukogu liikmega, on selline vastus igatahes väga imelik.

Kulme pani kergitama ka asjaolu, et Arco aktsiaid ostsid ka LHV pensionifondid. Andres Viisemanni juhitud fondid ostsid ettevõtte aktsiaid aasta tagasi, aga eriti õnnelikud nad selle investeeringu üle ei ole.

«Ei olnud, jah, õnnelik tehtud investeeringu üle,» kinnitas Viisemann. «Olen ju kaotanud raha ning Rain [Lõhmus] on pannud sinna sisse ebaproportsionaalselt palju aega ja vaeva,» ütles fondijuht ning lisas, et LHV Fondidel oli ju ettevõttes kõigest alla kuueprotsendiline osalus.

Põhjuseid, miks juhatuse ja nõukoguga seotud suuromanikud aktsiaid soetasid, võib olla kolm.

Üheks põhjuseks võib olla ostjate informeeritus. Aktsiate ostjad on ettevõtte olukorraga kõige tuttavamad ja neil on sellist infot, mida teised ei tea.

Lisaks võisid suurosanikud ja tegevjuht lihtsalt olla sunnitud aktsiaid ostma, sest muud võimalust ei ole. Ükskõik mis oli Tominga aktsiamüügi põhjus, paistab, et see soov oli vääramatu ja ta oleks müünud niikuinii.

Aktsiaid müüdi-osteti turuväliselt, kui Tomingas oleks neid hakanud turul müüma, oleks tagajärjeks ilmselt olnud aktsia hinna vabalangus. Viisemanni sõnul oleksid nad selle üle ainult rõõmustanud.

«Miks oleks pidanud mina või Rain [Lõhmus] või Tarmo Sild takistama veel aktsiaid odavamalt kätte saamast,» vastas fondijuht küsimusele, kas polnud tegemist aktsiate sund­ostuga, sest vastasel korral oleks aktsia hind kukkunud väga madalale.

Kolmandaks põhjuseks võis olla soov takistada Tooli mõjuvõimu kasvu ettevõttes. Viimati nimetatu firmale Baltplast kuulub 28 protsenti Arco Vara aktsiatest ja aktsia hinna langedes oleks tal olnud lihtne osalust kasvatada.

Kvoorum ei tulnud kokku

Eile kell 11 toimuma pidanud Arco Vara aktsionäride koosolek jäi ära, kuna koosolekule registreerus vaid 49,34 protsenti aktsiatega esindatud häältest. Seetõttu ei olnud koosolek võimeline kvoorumi puudumisel otsuseid vastu võtma.

Ilmselt ei osalenud aktsionäride üldkoosolekul ettevõtte suurim osanik Toomas Tool. Eelmise kuu lõpu seisuga oli Arcol 1807 aktsionäri. Tooli järel üheksa järgmise aktsionäri ehk institutsionaalsete investorite osalus jääb veidi alla 50 protsendi.

Tegemist pole esimese korraga, kui Arco Vara aktsionäride üldkoosolek ära jääb. Samasugune olukord oli ka 2009. aasta mais toimunud aktsionäride üldkoosolekul, mil samuti ei saadud kvoorumit kokku, sest kohale ei tulnud Tool ega ka SEB panga esindaja.

Tooliga ei õnnestunud Postimehel ühendust saada.