Vivienne Westwood: Maailm ei muutu iseenesest paremaks, selleks peavad inimesed ise vaeva nägema

Vivienne Westwood Cannes'i loovusfestivalil Foto: Olav Osolin

Cannes'i loovusfestivalil sai täna tugevaima aplausi maailmakuulus moelooja Vivienne Westwood, kes rääkis saalitäiele inimestele nii oma loomekarjääri algusaegadest kui ka tänastest mõtetest. 

Festivali pealavale hirmkõrgetes platvormsaabastes saabunud 72-aastase Westwoodi sõnade kohaselt ei mõelnud ta alguses moelooja karjääri peale - ta püüdis vaid aidata oma tollast elukaaslast Malcolm McLarenit, kes tegeles Sex Pistolsi promomisega. Kuna nad mõlemad tahtsid välja näha mässumeelsetena, siis jagus ka ideid, millega punk-maailmas esile tulla. Peagi sai aga Vivienne'il pungist kõrini ning mingil hetkel tundus talle isegi, et ta oli kogu pungiseltskonna ainus tõeline anarhist - ülejäänud tahtsid vaid mõnusat elu, vaatasid, kuidas punki rahaks teha ning rohkem haaknõelu ja kummalisi soenguid müüa. Westwoodi sõnade kohaselt sai ta peagi aru, et millegi saavutamiseks ei piisa vaid olemasoleva lõhkumisest ja hävitamisest, vaid inimesed peavad olema suutelised minevikust õppima. Ta innustas saaliolijad lugema mitte tänaseid moeromaane, vaid hankima teadmisi maailma kultuuriloost. Westwood märkis, et kui ta pungi-tunnelist tahtis välja murda, siis pöördus ta ka ise uute ideede otsingul minevikku ning ammutas oma järgmiseks kollektsiooniks inspiratsiooni hoopis romantilistest piraadilugudest. Tol ajal hakkas talle tasapisi selgeks saama, et tal on eeldust moeäris hakkama saada, kusjuures teda kannustas just tahtmine oma isikupäraste ideedega lagedale tulla ja neile võimalikult palju toetajaid leida, samuti tahtis ta teada saada, kas lihtsal töölisklassist tulnud tüdrukul on üldse võimalik suurte moekorporatsioonide maailmas hakkama saada. Selgus, et on küll - tänapäeval on Vivienne Westwood üle maailma tuntud moebränd ning selle looja Briti kuninganna poolt rüütliks ülendatud.

Maailma poliitikud on lihtsate inimeste vastu ringkaitses

Hoolimata isiklikust majanduslikust edust on Westwood tänase maailma suhtes äärmiselt kriitiline. Ta mainis, et poliitikud ja ärimehed on moodustanud ringkaitse, et maailma loodusvaradest isiklikku heaolu välja pumbata ning nad ei hooli tavainimestest. Rikkad saavad rikkamaks ja vaesed vaesemaks, kusjuures eriti hull on tema arvates olukord arengumaades. Inimõigused tallatakse jalge alla ning need, kes astuvad valitsejatele vastu, pistetakse betoonkongi või tapetakse. Westwood tuletas meelde, et juba president Eisenhower hoiatas poliitikuid, et nood ei laseks sõjatööstusel võimust võtta, kuid tema sõnu ei pandud tähele. Tänapäeval annavad poliitikud üha rohkem raha kaitsetööstustele ja üha vähem tervishoiule ja sotsiaalprogrammidele. Westwood märkis, et kui inimesed oleksid minevikust õppinud, siis poleks meil kliimasoojenemise probleeme ja muid hädasid, millega maailm hetkel kokku puutub. Ta ei usu, et inimkond muutub iseenesest kogu aeg paremaks, selleks tuleb inimestel endil üha rohkem vaeva näha. Oma esinemise lõpetas ta viitega Noam Chomsky'le, öeldes, et kui marslased vaataksid kosmosest Maad, siis nad näeksid, et vaesed inimesed püüavad maailma päästa ja rikkad üritavad seda hävitada. Westwood innustas kõiki loovtegelasi tunnetama oma "sisemist mina", käituma südametunnistuse järgi, võitlema oma ideede eest ja ebaõigluse vastu, kas või pisikestes kohalikes asjades. Tänapäeval on kogu maailm omavahel seotud ning pisikestest muudatustest võivad alguse saada põhimõttelised muutused.

Cannes'i loovfestivali publik võttis pr. Westwoodi sõnumi entusiastlikult vastu, tema esinemist katkestati mitu korda aplausiga ning daam lahkus lavalt ovatsioonide saatel.