Riigipea sõnul vajavad leidlikkus ja julgus turgutust, seda enam, et seni Eesti majanduskasvu kasvu finantseerinud laenuallikad on kokku kuivanud, vahendas EASi pressiesindaja.
«Olen seetõttu rahul, et riigi seni suurim investeering ettevõtluse soodustamisse – miljard krooni – suunatakse arenduskeskustesse just nüüd,» sõnas Ilves.
«Arenduskeskused, keda täna toetame, on õppetöö ja ettevõtluse vahelise koostöö
parim platvorm,» märkis president Ilves.
«Olgu valdkonnaks nano- või toidutehnoloogia, tarkvaraarendus või viljatuse diagnostika – koostöö toob kasu nii uurijatele, kes keskenduvad ettevõtete reaalsetele probleemidele, kui ka ettevõtjatele, kes uurimistöö tulemusena toovad turule uusi, meie uutele vajadustele vastavaid tooteid,» lisas ta.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul on tegu väga pikaajalist
toimet omava toetusotsusega ettevõtlusele.
«Äärmiselt oluline on, et tehnoloogia arenduskeskuste tegevuse tulemusena luuakse meil tooteid ja teenuseid, millel on potentsiaali maailmaturul,» lisas minister.
EAS eraldab järgmise kuue aasta jooksul kaheksa keskuse tegevusele toetust kogumahus 904 miljonit krooni. Lisaks EASi toetusele investeerivad keskustes osalevad ettevõtted ja ülikoolid veel täiendavad 428 miljonit krooni. Kokku investeerivad kõik partnerid järgmise kuue aasta jooksul arendustöösse 1,3 miljardit krooni.
Toetatud tehnoloogia arenduskeskustesse on kaasatud ligi 100 Eesti ettevõtet, kellele luuakse eeldused, et neist saaksid normaalse majanduskeskkonna taastudes suurimad tõusjad.
«Tehnoloogia arenduskeskuste loomine on strateegiline investeering. Aega nõuavad nii uurimistöö läbiviimine ja uurimistöö baasilt uute toodete-teenuste väljatöötamine kui ka väga heade spetsialistide koolitamine. Esimesed tehnoloogia arenduskeskused loodi 2004. aasta lõpus, kuid alles praegu hakkab nende uurimistöö rakendusteni jõudma,» selgitas EASi juhatuse esimees Ülari Alamets.