:format(webp)/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
/nginx/o/2013/01/07/1514338t1hc8ff.jpg)
Sügisel esimesele kooskõlastusringile saadetavad investeerimisfondide seaduse muudatused lubaksid pensionifondidel raha paigutada pikemaajalistesse investeerimisprojektidesse ning väärismetallidesse.
Uus seadus leevendab pensionifondide piiranguid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nendeks võivad olla erinevad infrastruktuuri investeeringud, näiteks energeetikas tuulepargid või gaasivõrgud; kaalutakse ka seni keelatud investeeringuid väärismetallidesse.
«Kuna kogumispensionisüsteem on jõus olnud juba üle kümne aasta, on asjakohane teatud piiranguid üle vaadata ja põhjendatuse korral muuta,» lausus rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna juht Thomas Auväärt.
Tema sõnutsi näitab teiste riikide kogemus, et erinevatesse infrastruktuuri investeerimisprojektidesse investeeritakse pensionifondide vara märkimisväärselt. Toorainetesse või nendel põhinevatesse väärtpaberitesse investeerimise võimaldamist ministeeriumi kinnitusel veel kaalutakse. Midagi ei ole veel lõplik ja konsultatsioonid käivad.
«Tervikuna peaksid uued muudatused motiveerima fondihaldureid investeerima pensionifondide vara rohkem Eesti majandusse,» lausus Auväärt.
Uus seadus peaks minema esimesele kooskõlastusringile sügisel ja jõustuma tõenäoliselt 2014. aasta esimeses pooles.
Fondivalitsejad tunnistasid, et muudatused investeerimispiirangutes on vajalikud, sest senine raamistik hakkab ajale jalgu jääma. Samas tõdesid nad, et on raske ettepanekuid sisuliselt kommenteerida, sest eelnõu ei ole veel koos ega kommenteerimiseks välja saadetud.
Eesti Fondihaldurite Liidu juhatuse esimees, Danske Capitali tegevjuht Silja Saar lausus, et liidu esitatud ettepanekud lähtusid globaalsest kontekstist ja pensionifondide vajadusest leida oma varade paremaks hajutamiseks võimalusi. Nii tema kui ka Swedbanki Investeerimisfondide juht Loit Linnupõld tõid liidu ettepanekutest esile ühes emitendis maksimaalselt 10-protsendilise osaluse piirangu tõstmise vajaduse.
Saar ütles, et selline vajadus võib tekkida konkreetselt mingisse kinnisvaraobjekti investeerimiseks. Väärismetallidesse ja väärismetallide suhtes õigusi andvatesse väärtpaberitesse, samuti kaubaga seotud tuletisinstrumentidesse, eelkõige likviidsetesse reaalvaradesse investeerimist pakkuv võimalus avab fondihaldurite liidu juhi sõnul pensionifondide jaoks potentsiaali otsida teatud majandustsüklites täiendavat kaitset inflatsioonilise keskkonna vastu.