Riigikogu teeb Euroopa Komisjoni eelnõule subsidaarsuskontrolli

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm Foto: Euroopa Komisjon

Riigikogu kasutab teisipäeval esimest korda õigust teha Euroopa Komisjoni eelnõule subsidaarsuskontroll, vaidlustades ettepaneku nõuda suur- ja börsiettevõtete majandusaasta aruannetelt tulevikus põhjalikumat infot.

Praeguse seisuga jääb riigikogu kogu Euroopa Liidus (EL) oma arvamusega üksi.

Subsidiaarsus- ehk lähimuspõhimõte on EL-i üks keskne toimimisprintsiip, mille kohaselt tuleb otsused teha alati madalaimal võimalikul poliitilisel tasandil ning võimalikult lähedal kodanikele.  

«Euroopa Komisjoni juhid on alati toetanud rahvusparlamentide õigust seadusloomes kaasa rääkida, sest see annab seadusandjatele õigel ajal vajalikku tagasisidet. Näiteks eelmisel aastal seadsid rahvusparlamendid kahtluse alla 21 komisjoni eelnõu vastavuse lähimuspõhimõttele, kuid ühelgi juhul ei tuvastatud lähimuspõhimõtte rikkumist,» kommenteeris Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm BNS-ile.

Subsidiaarsuskontroll toimib siis, kui selle põhimõtte rikkumist peab toimunuks ühe kolmandiku ehk vähemalt üheksa liikmesriigi parlamendid 27-st. Seni on Euroopa Komisjon rahvusparlamentide kontrolli tulemusel tagasi võtnud ainult ühe eelnõu.   

«Rahvusparlamentide poolt tuvastatud väga väike lähimuspõhimõtte rikkumiste arv näitab, et Euroopa Komisjoni ettepanekud tasakaalustavad erinevate riikide huve hästi,» lisas Rumm.  

Teisipäeval riigikogus arutlusele tuleva direktiivi eelnõu puhul on seni lähimuskontrolli teostanud kaheksa riigi parlamendid, kuid neist mitte ühegi hinnangul ei riiva Euroopa Komisjoni suur- ja börsiettevõtteid puudutav ettepanek lähimuspõhimõtet.  

Kui riigikogu otsustab teisipäeval, et lähimuspõhimõtet on riivatud, siis võtab Euroopa Komisjon selle teadmiseks, kuid oma ettepanekust ei loobu.

Direktiivi tagasivõtmiseks on vaja vähemalt üheksa rahvusparlamendi üksmeelt.