/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)
/nginx/o/2013/06/17/1835228t1hbdcc.jpg)
Kohe-kohe algavate Euroopa Liidu ja USA kaubandusläbirääkimiste edu korral kiireneb mõlemal pool Atlandi ookeani majanduskasv, kuid piisavalt on ka erimeelsusi, mistõttu positiivsele lõpptulemusele ei pruugita jõudagi.
Lootusrikkad, kuid rasked USA ja Euroopa Liidu kaubanduskõnelused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«USA ja Euroopa Liit peavad tegutsema koos ja kiiresti,» ütles möödunud kolmapäeval Tallinnas Ameerika Kaubanduskoda Eestis (AmCham Estonia) esinemas käinud Joe Quinlan, maailma ühe suurema panga Bank of America privaatpangandusüksuse turgude peastrateeg.
«Majanduslikult pole mitte ühtegi teist nii tähtsat koostööpartnerit, kui seda on USA ja Euroopa,» lisas ta ning selgitas, et just USA ja Euroopa majanduspartnerlus moodustab maailmamajanduse vundamendi. «Nii lihtne see ongi.»
Wall Streetil töötava spetsialisti sõnul on ameeriklastele ja Wall Streetile raske Euroopat müüa. «USAs on palju skeptitsismi Euroopa Liidu suhtes, palju skeptitsismi eurotsooni suhtes. Palju on skeptitsismi Kreeka jäämise suhtes eurotsooni,» sõnas ökonomist, kuid rõhutas siiski, et tema on läbirääkimiste suhtes optimistlik.
Tüliküsimus kultuur
Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (The Transatlantic Trade and Investment Partnership) läbirääkimiste ametlikuks alguseks võib kujuneda juba tänane päev, mil Põhja-Iirimaal algab tööstusriikide grupi G8 kahepäevane kohtumine.
Euroopa Liidu kaubandusministrid pidasid Euroopa-poolseid kõnelusi mandaadi andmiseks neljapäeval ja reedel, aga nagu oligi karta, olid need rasked. Prantsusmaa lubas läbirääkimistele isegi veto panna, juhul kui filmid ja digitaalmeedia kõne alt välja ei jää.
«Prantsusmaa kaitseb ning jääb kaitsma kultuurieripärasid lõpuni – see on punane joon» ütles Reutersi televisioonile Prantsusmaa kultuuriminister Aurelie Filipetti, viidates Euroopa Liidu praegustele direktiividele, mis lubavad subsideerida kohalikke filme ning kehtestada kvoote teleprogrammidele. See aga läheks vastuollu vabakaubanduse põhimõtetega.