Lihtne väliskuju, energiasäästlikud lahendused

Merko Ehituse Eesti elamuehitusdivisjoni direktor Tiit Kuusik näitab valmivat kortermaja. Foto: Peeter Langovits

Suve lõpuks kerkib Tallinnas Räägu tänaval Eesti esimene A-energiatähisega kortermaja, mille siseelu tutvustab Merko Ehituse Eesti elamuehitusdivisjoni direktor Tiit Kuusik.

Energiatõhusus on kinnisvaravaldkonnas selle kümnendi märksõna ja ilmselgelt standardiks järgmisel kümnendil. Kuidas on võimalik, et Eesti esimesest A-energiatähisega kortermajast räägime alles aastal 2013?

Energiatõhususega hakati Eestis tõsisemalt tegelema alates 2008. aastast, kui hakkas kehtima energiatõhususe miinimumnõuete määrus, mis sätestas uutele hoonetele energiakasutuse (kütmine, tarbevee soojendamine, ventilatsioon, valgustus ja olmeelektriseadmed) piirmäärad. Hoone vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele hinnatakse hoone ehitusprojekti alusel ja see on väljendatud energiatõhususarvuna, mis on arvutuslik summaarne tarnitud energiate kaalutud erikasutus hoone standardkasutusel – hilisem tegelik kulu võib erineda arvestuslikust, kuna inimeste tarbimisharjumused on erinevad.

Määruse järgi oli uutele kortermajadele lubatud summaarne energiakulu kuni 150 kWh aastas ruutmeetri kohta, mis vastas C-klassi nõuetele.

B-klassi nõuetele vastas kuni 120 kWh aastas ruutmeetri kohta ja A-klassi nõuetele kuni 100 kWh aastas.

Määrus motiveeris kinnisvaraarendajaid parendama rajatavate majade energiasäästlikkust, kuna ilma täiendavate soojustuskihtide lisamiseta maja välisseina ja katusele ning soojapidavamate avatäidete ja soojustagastussüsteemita oli suhteliselt raske tagada nõutavat miinimummäära, mis oli eelduseks ehitusloa väljastamisele.

Kinnisvarabuumi ajal ei pööranud korterit ostvad kliendid erilist tähelepanu energiasäästule. Määruse jõustudes 2008. aasta alguses oli käes majanduslangus, müügis oli hulgaliselt alandatud hindadega buumiaegseid kortereid – see pidurdas uute energiasäästlikumate kortermajade arendamist. Lisaks oli klient väga hinnatundlik, mistõttu kinnisvaraarendajad piirdusid ehituskulude kokkuhoiu survel uute kortermajade puhul C- ja B-energiatähise klassiga.

Mis on järgmised sammud-trendid turul?

2013. aasta alguses hakkas Eestis kehtima uus energiatõhususe miinimumnõuete määrus, mis uute kortermajade puhul küll ei muutnud lubatud summaarset energiakulu (kuni 150 kWh/a ruutmeetri kohta), kuid täpsustas muu hulgas mõisteid, nimetades sellise energiakulutusega hoone kuluoptimaalse energiatõhususega hooneks.

Madalenergiahoone on arvestuslikult kuni 120 kWh/a ruutmeetri kohta kulutav parima võimaliku ehituspraktika kohaselt energiatõhusus- ja taastuvenergiatehnoloogiate lahendustega tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone, mille puhul ei eeldata lokaalset elektri-tootmist taastuvenergiaallikast.

Liginullenergiahoone on parima võimaliku ehituspraktika kohaselt energiatõhusus- ja taastuvenergiatehnoloogiate lahendustega tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone, mille energiatõhususarv ei tohi olla suurem kui 100 kWh/a ruutmeetri kohta.

Netonullenergiahoone on hoone, mille energiatõhususarv on 0 kWh – selline hoone küll võib tarvitada väljastpoolt hoonet tarnitud energiat, kuid see tuleb kompenseerida ise toodetud (päikesepaneelid, tuuleenergia) ja eksporditud energiaga.

Tulenevalt karmimatest seadusandlikest nõuetest ja teadlikumate korteriostjate soovidest planeerivad kinnisvaraarendajad uusi kortermaju järjest energiasäästlikematena –uuteks märksõnadeks võiks olla kõrge kasuteguriga ventilatsiooniseadmed, väga hea soojapidavusega avatäited, välisseinad ja katus, hoone orienteeritus suuremate aknapindadega lõunasse, põrandakütte ulatuslikum kasutamine (võimaldab toatemperatuuri hoida 1–2 kraadi madalamal inimese mugavustunnet kahjustamata), korteripõhine soojasõlm ja soojakulumõõdistus, nn targa kodu automaatika laialdasem kasutamine (kodunt ära olles langeb ventilatsiooni kiirus ja toatemperatuur jmt).

Kes on need tarbijad, kes endale linnakodu soetades ka sisuliselt energiateemad läbi kaaluvad ja end energiatõhususest ostuotsust kaaludes mõjutada lasevad?

Enamik kliente huvitub umbkaudsetest kommunaalkuludest. Neid, kes tahavad teada energiaklassi ja tehnilisi lahendusi, on ligikaudu kolmandik, kuid nende osakaal suureneb pidevalt, sest energiasäästu teema on ka meedias aktuaalne ning energiakandjate hinnad kasvavad pidevalt. Põhiliselt huvituvad energiatõhususest detailsemalt mehed, aga järjest sagedamini ka naised.

Mida energiatõhusam hoone, seda kallim ehitushind ja turuväärtus ... Milline peaks olema mõistlik aeg, mil investeering end ära tasub?

Hinnanguliselt on energiatõhusama hoone (liginullenergiahoone) ehitus 5–10% kallim kuluoptimaalse energiatõhususega hoone ehitusest, samas pole kliendid enamasti valmis seda kallinemist kinni maksma – pigem määrab korteri turuväärtuse ikkagi kortermaja asukoht ja sellele vastav viimistlusstandard. Perspektiivis on energiasäästu teema siiski aktuaalne järjest rohkemale hulgale klientidele (kuna energiahinnad järjest tõusevad) ja inimesed on järjest enam valmis selle eest ka juurde maksma.

Kui energia kokkuhoiust ja keskkonnasäästust mittehuvituv (oskamatu, ignorantne) inimene elab

A-klassi majas, siis kas see suures plaanis annab ikka talle ja keskkonnale säästu?

Selline inimene kulutab vähem korteri üldisest energiakulust tema jaoks n-ö passiivses osas (küte ja ventilatsioon, aga sedagi teatava mööndusega, kuna inimestel on erinev nn mugavustemperatuuri taju), samas energiakulu soojale veele ja olmeelektrile on ikkagi harjumuspärane ehk mittesäästev.

Räägime ehituslikult ka veidi detailsemalt – mida Räägu 9 maja endas peitma hakkab?

Räägu 9 maja puhul oleme energiasäästu tagamiseks kasutanud soojatagastusega sissepuhke-väljatõmbe ventilatsiooniseadet, lisaks oleme suurendanud isolatsioonikihi paksust välisseintes ja katusel, kasutame soojapidavaid kolmekordse klaaspaketiga puitaknaid (U-arv 0,89).

Hea energiaklassi saavutamist on soodustanud ka maja suhteliselt lihtne väliskuju ning mõnusa mugavustunde tagab korterites vesipõrandaküte.
--------------------------------------------

Kuidas tekib energiasääst?

•    Energiasäästu mõjutavad seadused (Euroopa Liidu direktiiv ja sellel põhinev Vabariigi Valitsuse määrus energiatõhususe kohta; perspektiivis peavad euroliidus alates 2020. aastast olema kõik uued rajatavad majad liginullenergiahooned).

•    Teisest küljest sunnib järjest kallinev energia looma uusi tehnoloogiaid, materjale ja tehnilisi lahendusi ning kasutama mitmesuguseid arhitektuurseid võtteid, et saavutada võimalikult ökonoomse lahendusega maja, samas kahjustamata tekkivat eluaset muudes aspektides.

•    Näiteks ei ole mõistlik ülima säästu nimel teha korteriaknaid minimaalse suurusega, vaid ikka sellised, et oleks tagatud tubade nõuetekohane valgustatus loomuliku valgusega, seega tuleks panustada akende soojapidavusse.

•    Loomulikult mõjutavad energiasäästu elanike käitumis- ja tarbimisharjumused.

Allikas: Tiit Kuusik, Merko Ehitus