Puhas kinnisvara müüb hästi

Korterit või äripinda rendile andes tasub alati eelmise üürniku maha jäetud asjad kokku korjata, et üldmulje oleks puhas. Foto: Scanpix/CORBIS

Kujutlege, et lähete ostma endale kodu, kus tapeet on seinast poolenisti lahti rebitud, põrandal vedelevad tühjad õllepudelid ning aknaklaas on mõrane.

Kas olete valmis selle eest maksma sarnase summa kui naaberkorteri eest, mis võib olla samamoodi amortiseerunud, ent laual on puhas laudlina, vaasis värsked lilled ning köögist lendub rabarberikoogi lõhna? Elukondliku vara korrastamise vajadusest on palju räägitud ning ilusama ja puhtama ümbruse loomiseks on kümneid nippe.

Büroo kui teine kodu

Peamine põhimõte on alati üks ja sama – kõik, mis katki, tuleb proovida terveks teha, kõik, mis üleliigne, tuleb eemaldada. Nii võite kindel olla, et vähemalt kodu seisukord ostu- või üürihuvilist eemale ei peleta.

Palju vähem on sama teemat tõstatatud äripindade kontekstis, kuid probleemistik on täpselt samasugune. Tõsi, suurte amortiseerunud pindade puhul vaadataksegi eelmise laojuhi laua all vedelevatest õllepudelitest mööda – tähtsamad on siiski selliste pindade mõõdud, omadused, kõrvalkulud, asukoht ...

Kuid hoopis teine lugu on büroopindadega, mis on inimestele sisuliselt teiseks koduks, kohaks, kus tihtipeale veedetakse suurem osa ärkveloleku ajast. Enamik büroode omanikke ei teadvusta endale, et pinna uuel üürnikul või ostjal võivad olla sellised esteetilised ootused nagu endale kodu soetades.

Mõningate turul pakutavate B- ja C-klassi büroopindade puhul on omanikul arusaam, et kuna uus üürnik või omanik teeb niikuinii remondi ning toob uue mööbli, kasutades selleks kolimisfirma abi, võivad nad ruumid ise korda teha ning eelmisest kasutajast alles jäänud lagunenud mööbliriismed ja muu prahi ära visata.

Rääkimata seinaaukudest, mis tuleb tahes-tahtmata pahteldada, ja seinavärvist, mis vajab igal juhul värskendamist. Tegelikkuses läheb selline arrogants omanikule üksjagu maksma – hinnaks võib olla sel juhul tegemata tehing ning tasuks tühi pind.

Ole ise hindajaks

Esiteks ei teki kliendil halvas seisukorras pinda nähes positiivset muljet. See on aga kinnisvaraäri a ja o. Kui ei teki head tunnet, on see kindel märk tehingu ärajäämisest.

Teiseks hakkab klient leidma kergemini vigu, miks hinda alla kaubelda. Kuna iga pinna omanik soovib saada tehingust maksimaalset tulu, oleks targem arvestada, et mida paremas seisukorras pind, seda vähem kauplemist.

Kolmandaks võib tekkida väga lihtsalt olukord, eriti pindade üürimise puhul, et tehakse ennatlikud järeldused varaomaniku üldise suhtumise kohta ning jalutatakse lihtsalt minema.

Maakler kui müüja/üürileandja esindaja tahab teha müügitööd ja suunata oma jõud tehingu realiseerumisele, keskendudes just vara väärtust tõstvatele faktoritele ega soovi kulutada energiat visiooni loomisele puhtusest ja korrast.

Kuna vara ei ole pakkumises naljaviluks, vaid omanik soovib siiski tehinguni jõuda, tasub tegeleda meeldiva olustiku loomisega ja esimesel võimalusel teha varem või hiljem päevakorda tulevad tööd nagu põranda- ja aknapesu, kulunud või määrdunud seinavärvi värskendamine, valgustite kontroll ning läbipõlenud pirnide asendamine.

Kindlasti ei ole mõtet hakata Potjomkini küla looma ning veidi koltunud lagesid lumivalgeks võõpama – see jätab kentsaka mulje. Piisab küsimusest iseendale – kas mina sooviksin sellises seisukorras objektiga tutvuda või seda üürile võtta?