Prügipõletusjaam sai valmis

Kui hommikul Rakvere poolt Tallinna sõita, torkab kohe silma, et Iru elektrijaama gradiir aurab. Viimane on ümar pütt Iru jaama 200 meetri kõrguse korstna kõrval Tallinna-Narva maantee mere poole jäävas küljes. Gradiir on mõeldud elektrijaama auru jahutamiseks ja kuna soojust pole suvel kuhugi müüa, aurab see elektritootmise kõrvalprodukt taeva poole.

Iru elektrijaama jäätme­energiaploki arendusjuhi Urmo Heinami sõnul on soojuse müügi eelisõigus üle maantee Väo karjääri serva jääval Tallinna soojuselektrijaamal, mis töötab aasta ringi täisvõimsusel. Soojuse müügikonkursil tuli prügijaam teiseks. Heinami hinnangul jääb umbes 15 protsenti Iru prügijaama soojusenergiast seetõttu kasutuseta, sest suvel on Tallinna vajadus kahe jaama jaoks liiga väike.

Eile hommikul töötas prügijaama elektrigeneraator peaaegu täisvõimsusel. Heinami sõnul jätkavad ehitajad Prantsusmaalt katsetamist, mistõttu ka täisvõimsust kogu aeg jaamal taga pole.

Jaanipäevaeelsel nädalal aga annab Prantsuse firma CNIM Eesti Energiale üle Iru vana gaasijaama külge ehitatud prügipõletusjaama, mis maksab 105 miljonit eurot. 17 MW võimsusega elektrigeneraatoris toodetud elekter saab ka tõhusa koostootmise toetust, mida korjatakse tarbijate taskust.

Heinam märkis, et Iru jäätmeenergiaplokk on ilmselt üks odavamaid Euroopas, sest see ehitati olemasoleva jaama külge. Nii olid olemas korsten, teed ja liitumised soojusvõrguga ning generaatorihoone. Aga ka õppinud personal.

Eestis teist sellist jaama ilmselt enam ei tehta. Fortum avas samasuguse jaama äsja Leedus Klaipėdas, prügist toodetakse energiat ka Soomes ja Rootsis.

Aastas kulub jaamale 220 000 tonni olmeprügi, kõige tavalisemat sodi, mis iga päev konteinereisse rändab. Kuna Eesti Energia müüb sellest toodetud soojuse ja elektri maha, võiks ju prügi ära andmine edaspidi olla tasuta. Paraku küsib Eesti Energia prügifirmadelt 25–35 eurot tonnist. Prügipõletuse teeb kalliks suitsugaaside puhastamine. See on umbes pool jaama tegutsemiskulust.

Prügipuudust Eesti Energia ei karda. Eile vurasid autod lakkamatult Iru jaama prügipunkri vahet. Esindatud oli nii Ragn-Sells kui ka Keskkonnateenuste AS, mis varem Veoliale, aga nüüd Alexelale kuulub.

Veolia, kellele kuulus ka Tallinna soojuselektrijaam Väo karjääris, püüdis varem iga hinna eest prügipõletusjaama kerkimist takistada, vaidlustades oma töötajate vahendusel jaama ehitust kohtus. Samuti on kaevatud Euroopa Komisjonile, et prügielektrile makstav toetus moonutab turgu.

Sisemaised kohtuvaidlused on nüüdseks lõppenud ja Eesti Energial on õnnestunud kindlustada enda positsioon ka Tallinna soojaturul. Eesti Energia juht Sandor Liive pidi selleks küll ka Tallinna linnapead Edgar Savisaart isiklikult veenmas käima.

Iru jaama varuprügi asub Järvamaal Väätsa prügilas. Heinami sõnul tasub seda Tallinna tuua riigi igast nurgast, aga igaks juhuks on varu siiski olemas, sest tööstusettevõttel peab toore pidevalt tagatud olema.

Eesti Energia katsetab ka prügi importimist, kavatsedes prooviks tuua Soomest olmeprügi. Üle lahe on seda kaks korda rohkem kui sealsed prügipõletusjaamad vajavad ja kõrge ladestustasu tõttu tasub seda ka siia põletamisele tuua.

Prügijaam ise on Irus samasugune nagu iga teine elektrijaam või katlamaja, sadu meetreid torusid, katel, generaator ja korsten. Prügipõletuse suitsugaaside puhastus on küll terve teadus, millega mürgised ained püütakse kinni enne korstna kaudu linna kohale saatmist. Ning umbes 50 000 tonni tuhka, mis aastas tekib, läheb Tallinna prügila katmiseks.

Fortumi samasugust jaama Klaipėdas käisid avamas Leedu ja Soome president. Eesti Energia jaama avamisele tuleval teisipäeval on oodata vaid majandusministrit ja Prantsusmaa suursaadikut.

Iru prügipõletusjaam

•    Soojusvõimsus 50 MW

•    Elektritootmisvõimsus 17 MW

•    Prügi kulub aastas kütuseks umbes 200 000 tonni

•    Ehitas Prantsuse kontsern CNIM