Tamla: oluline on hoiupõrsa rasvakiht, mitte tema värv

Swedbank Investeerimisfondide juht Kristjan Tamla. Foto: Toomas Huik

Swedbanki hiljutine üleskutse pensionisüsteemi reformimiseks leidis elavat vastukaja. Paraku haarati suuresti kinni kolmandat sammast puudutavast pigem kolmandajärgulisest detailist ettepanekute nimekirjas. Tegelikult tuleks panga üleskutset vaadata märksa laiemalt – isegi laiemalt kui pensionisüsteemi. Seda tuleks vaadata eraisikute kogu säästmiskäitumise ning finantsvarade kontekstis – see, millisel määral raha säästetakse on märksa olulisem sellest, kuhu või mille kaudu seda paigutatakse, kirjutab Swedbank Eesti privaatpanganduse investeerimiskeskuse juht Kristjan Tamla.

Täna oleme olukorras, kus Eesti eraisikute finantsvarad on Euroopa Liidu ühed madalaimad –  jättes arvestamata raskesti hinnatavate börsil mittekaubeldavate aktsiate väärtuse, omab keskmine eestlane Eurostati andmetel ligikaudu 6 700 euro väärtuses finantsvara. Loomulikult ei ole end mõtet võrrelda nn vana Euroopa riikidega, kus finantsvarade kogumine on kestnud aastakümneid, kui mitte aastasadu. Paraku omame oluliselt vähem sääste ka võrreldes enamike teiste saatusekaaslastega Kesk- ja Ida-Euroopas. Kogutud finantsvarade arvestuses edestame vaid rumeenlasi, bulgaarlasi ning häid sõpru lätlasi ja leedulasi. Isegi viimasel ajal jõudsalt kasvanud hoiuste juures ei ole meil põhjust hoobelda – ka siin oleme Euroopa Liidus viimaste hulgas.

Äärmuslikud suhtarvud

Erinevalt finantsvarade kogumisest, on Eesti eraisikud üsna eesrindlikult paisutanud bilansi teist poolt – laenukoormust. Buumiaastate kiire laenukoormuse kasvu tagajärjel omab keskmine eestlane Eurostati andmetel ligikaudu 7000 euro väärtuses finantskohustusi. Selles arvestuses oleme Kesk- ja Ida-Euroopa riikide hulgas selgelt esirinnas.

Optimist võib nüüd öelda, et eraisikute kõrge laenukoormus peegeldab laiapõhjalist kinnisvara omamist. Küllap nii see osaliselt ongi ning tõenäoliselt on meie kinnisvaralembusel ka omad (ajaloolised) põhjused. Viimase 70 aasta jooksul Eestis aset leidnud erinevate rahareformide ja riigikordade muutumise protsessides on kinnisvara säilitanud oma väärtust oluliselt paremini kui mistahes finantsvahendid. Kuigi natsionaliseerimist on ette tulnud kõikide varaliikide puhul.

Samas ei saa üle ega ümber asjaolust, et Eesti elanike finantsvarade suhe finantskohustustesse on Euroopa Liidus kõige madalam. Iseäranis halb on see olukord keskmise või keskmisest madalama sissetulekuga inimeste hulgas. Swedbanki eraisikust klientide hulgas on ligikaudu 30 protsenti finantsvaradest koondunud poole protsendi jõukamate klientide kätte – keskmiselt enam kui 160 000 euro väärtuses inimese kohta. Skaala teises osas omab aga tervelt 90% klientidest finantsvarasid keskmiselt kõigest 1 200 euro väärtuses inimese kohta. Ehk teisisõnu, valdaval osal klientidest säästud sisuliselt puuduvad.

Kuna Swedbank omab Eestis ligikaudu poolt eraisikute pangateenuste turuosast, saab neid numbreid suure tõenäosusega laiendada kogu elanikkonnale. Nii tulekski Swedbanki üleskutset pensionisüsteemi reformimiseks vaadelda kui üleskutset alustada aktiivsemat diskussiooni teemal, kuidas suurendada Eesti inimeste rahalisi sääste ja finantsvara. Lõppkokkuvõttes pole ju suurt vahet mis värvi või millise nimega (pension, laste haridus, jne) on hoiupõrsas. Oluline on, et põrsale on peale kasvanud piisav rasvakiht. Täna on meie säästupõrsad selgelt liiga saledad.