Eestisse võib tulla uus piimatööstus

OÜ Estonia lehm. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Ministeeriumides kooskõlastusringil olevas maaelu arengukavas aastateks 2014–2020 panustatakse varasemast enam toidutööstustele, muu hulgas plaanitakse eraldada raha ühe uue ühistuliselt tegutseva tööstuse loomiseks.

Kuigi üldisi rahastamise põhimõtteid sõnastavas arengukavas ei ole määratletud, kas selle raha saab piima-, liha-, pagari- või joogitööstus, kuid arvestades Eesti põllumajanduse ja toidutööstuse struktuuri, on põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul kõige tõenäolisem, et see võib minna piimatööstusesse.

Piimasõja oht

Vaatamata soovile panna uue tööstuse loomisel tootjad ja töösturid koos ehk ühistuliselt tegutsema, on nad esialgu hoopis enam tülli aetud. Kohalikud piimatöösturid suhtuvad teemasse emotsionaalselt ja kardavad eelkõige veelgi teravamat konkurentsi siseturul.

«Tuleb Euroopast raha, millega tahetakse Eesti tööstuseid toetada, aga meil on tööstused olemas, kes suudavad siinse turu nõudluse igati rahuldada,» rääkis Valio Eesti juhatuse esimees Maido Solovjov. «Võõra rahaga uue tööstuse tegemine on turu moonutamine.»

Tema sõnul on uus tööstus või tehas mõttekas luua vaid siis, kui toodang oleks selgelt mõeldud ainult ekspordiks, mitte siseturule.

«Toorpiima peaks väärindama ja eksportima, aga kui tehakse ettevõte, mis hakkab Eesti turule jälle kilepiima tootma, siis me väärtust ei loo. Siis me loome piimasõja,» selgitas Solovjov.

Tere piimatööstuse juhataja Oliver Kruuda hinnangul ei ole üldse mõistlik Eestisse uut tehast või tööstust luua. «Ei ole mõtet ehitada uut tehast, tehaseid meil juba on. Selle raha peaks investeerima turundusse,» rõhutas ta.

Kruuda sõnul on praegu tööstusel probleeme pigem toodete eksportimisel, eelkõige idanaabritele, milleks võiks luua eraldi riikliku ekspordiorganisatsiooni, mis müüb kõiki Eesti toidutooteid Venemaale ühtse brändi all.