/nginx/o/2012/06/18/1173760t1he267.jpg)
/nginx/o/2012/09/18/1326580t1h267e.jpg)
Arengufondi majandusekspert Kristjan Lepik ütles täna Riigikogu komisjonide ühisistungil nutikast spetsialiseerumisest rääkides, et peamine probleem on nö. surmaorust üle saamine.
Kristjan Lepik nutikast spetsialiseerumisest: tuleb likvideerida surmaorg
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lepik selgitas, mida ta mõtleb surmaoru all. Kui tehnoloogiat arendatakse, siis riik investeerib sellesse läbi ülikoolide. Oru teine serv on see, kui tehnoloogia jõuab juba ärisse ning finantseeringud leitakse juba erasektorist. «Aga vahepealne periood on surmaorg. Tähtis on likvideerida surmaoru probleem,» rõhutas Lepik.
Ta tõi välja kolm lahendust: esiteks tuleb sinna suunata kapitali; teiseks aidata ülikoolide teaduslikke komponente jõuda ärisse; kolmandaks tuua appi kogemusega ettevõtjaid.
Lepiku sõnul suudavad need kolm koos luua tugeva sünergia, millega vähendame surmaoru probleemi. Samuti on eesmärk idufirmasid hoida võimalikult kaua Eestis.
Lepik rõhutas ka, et Eesti ainuke võimalus on hakata targemalt tegutsema, tuleb vaadelda globaalseid trende, et mitte ujuda vastuvoolu. «Millised valdkonnad suudavad olla globaalselt konkurentsivõimelised? Mitte riik ei pea ütlema, mida teha - riik peaks looma platvormi, ettevõtja saab avastada. Pole mõtet teha tugevat asja, millel pole majanduslikku potentsiaali,» rõhutas ta ning tõi näitena e-meditsiini.
Lepik osutas, et nutikas spetsialiseerumine ei ole valdkondade valik, vaid peame otsustama, mida täpselt teha igas valdkonnas ja pakkuda konkreetsed meetmed, et näha, mis takistab innovatsiooni arengut.
Ta tõi välja, et tark immigratsioon on tähtis, sest me ei suuda koha peal IT spetsialistide turgu katta ning IT-spetsialist sulandub meile kiiresti. «Kui panna ettevõtlus ja teadus kokku, seal on väga suur potentsiaal,» kinnitas ta.
Omaette probleemina tõi Lepik välja teema, kuidas juhtida nutikat spetsialiseerumist – see peab olema pikem protsess, peame seda pidevalt suutma korrigeerida, moodustada juhtimisstruktuuri eraldi.
Haridus- ja teadusministeeriumi teadusosakonna juhataja Indrek Reimand ütles, et nutikas spetsialiseerimine ei ole pehme nõuanne, see on ametlikuks lipukirjaks. «Eesti võib omaks võtta rohkem või vähem, aga see peab meil olema,» sõnas ta. Senise arendutegevuse kitsaskohti nimetades mainis ta, et programmid on liiga ebaselgelt defineeritud, rahvuslikud huvid ei ole esindatud, samas on ootused liiga suured, ebaselgete ressurssidega kaetud. «Nutika valdkonna programmid on seniste riiklike programmide jätk. Eesmärk on teha paremini, igale valdkonnale teha nö rätsepaülikond,» märkis ta.
Arengufondi juht Tõnis Arro ütles, et kui mujal tegeletakse nutika spetsialiseerumisega regioonide tasemel, me oleme ses mõttes ees, et tegeleme sellega riiklikul tasandil
Nutikas spetsialiseerumine on üle-Euroopaline projekt, mille eesmärgiks on tõsta riikides ja regioonides innovaatilisuse taset ettevõtluses. Arengufond on Eestis nutika spetsialiseerumise analüüsi ja rakendamist vedanud, eesmärgiga parandada Eesti ettevõtluse ja teaduse koostööd.