Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/06/13/1827360t1h966f.jpg)
Euroopa Keskpank tõrjub ettepanekut vaadata üle nende mandaat – pärast Saksa Bundesbanki pealiku mööndust, et tema sooviks kärpida EKP manööverdamisruumi.
Debatt vallandus Saksa konstitutsioonikohtus Karlsruhes, kus kahe päeva jooksul on kuulatud ütlusi EKP võlakirjaostude programmi ehk nn «euro päästmise plaani» seaduslikkuse kohta.
Mistahes katse muuta EKP mandaati, mis on raiutud Euroopa Liidu seadustesse, tooks praktiliselt vältimatult kaasa ka vajaduse muuta ELi leppeid – piinarikas protseduur, mis ajaks tagajalgadele nii mõnegi liikmesriigi valitsused.
Konkreetselt uurib Karlsruhe kohus, kas Euroopa Keskpangal on ELi leppe 123. artikli valguses õigus avaturult riigivõlakirju üles osta. Kohtuotsust võib oodata alles mõne kuu möödumisel.
«Inimesed peaksid olema oma soovidega ettevaatlikud,» ütles Financial Timesile EKP juhatuse liige Jörg Asmussen, kes panka kohtus esindab. «Soovides muuta 123. artiklit võidakse avada Pandora laegas, sest soove [EKP mandaadi muutmiseks] saab kindlasti olema palju.»
Ta lisas, et EKP mandaat on «defineeritud ELi leppes läbi demokraatlikult valitud poliitikute, meie üksnes viime seda ellu».
Bundesbanki president Jens Weidmann ei nõudnud otsesõnu leppe muutmist, kuid ütles, et tema enda definitsioon mandaadist on kitsas. Istungit juhatanud kohtuniku Andreas Vosskuhle küsimuse peale, kas tema meelest oleks mõistlik kui kohus nõuaks EKP mandaadi muutmist piiramaks viimase volitusi näiteks võlakirjaostude vallas, vastas Weidmann jaatavalt.
«Fakt, et ma võlakirjaostude programmi suhtes sellise seisukoha olen võtnud, osutab sellele, et ma olen valmis seda manööverdamisruumi piirama, sest ma muretsen, et selle manööverdamisruumi kasutamine tooks kaasa usaldusprobleeme ja stabiilsusriske,» ütles Weidmann.
EKP president Mario Draghi kuulutas võlakirjaostude programmi välja septembris, olles lubanud teha euro päästmiseks «kõik mis iganes vaja».
Bundesbanki president, kes istub ühtlasi EKP nõukogus, ütles ühtlasi, et tema meelest on küsitav, kas EKP tõotus kasutada oma teoreetiliselt «piiramatut tulejõudu» oleks panga mandaadiga vastavuses.
Karlsruhe kohtul ei ole otsest meelevalda Euroopa Keskpangale ettekirjutusi teha, kuid asutus võib nõuda, et Saksa valitsus hakkaks taotlema EKP mandaadi muutmist. Katse mandaati muuta võiks vallandada teisigi nõudmisi EKP olemust ümber teha – eriti teiste euroala liikmete poolt, mis ei ole niivõrd kiindunud Bundesbanki ortodokssusse, mille mudeli järgi EKP püsti pandi.
Käimasolev kohtuistung on rõhutanud sügavat muret selle pärast, et Saksa maksumaksjad on lõppeks sunnitud maksma kinni euroala võlakriisi leevendamiseks mõeldud poliitika.
Bundesbank usub, et võlakirjaostudega kõõlub EKP seaduslikkuse piiril ning tegemist oleks valitsuste finantseerimisega rahatrüki abil, mis läheks vastuollu artikliga 123.
Istungit juhavav kohtunik ütles oma avasõnas, et kohus ei otsusta meetme vastavuse üle põhiseadusega selle alusel, kas see meede on osutunud edukaks või mitte.
Asmussen üritas selle peale seletada, miks EKP ridamisi ebaortodoksseid rahapoliitilisi meetmeid kasutas – viidates 2012. aasta esimese poole ekstreemsetele tingimustele.
«[Tol ajal] oli tõendeid selle kohta, et ettevõtted valmistusid euroala lagunemiseks; pangad olid hakanud tekitama likviidsuspuhvreid üksikutes liikmesriikides, mis pole majanduslikult mõttekas; reisibürood täpsustasid lepingutes, millistes valuutades neile makstakse,» ütles Asmussen. «Me oleme olukorras, kus üks suurus ei sobi mitte kellelegi ning seetõttu me oleme kasutanud neid ebastandardseid instrumente.»
Copyright The Financial Times Limited 2013