/nginx/o/2013/06/13/1827178t1hfe75.jpg)
Üha enam tuleb tööle kandideerimisel arvestada, et potentsiaalne tööandja võib taustainfot otsida ka sotsiaalmeediast. Kui lääneriikides on selline käitumisviis sage ja kõigile teada, siis Eestis tehakse seda vaiksemalt, ilma suurema kärata, kirjutab Credit24 veebijuht Martin Palmet.
Potentsiaalsete töötajate tegevuse jälgimine Facebookis, Twitteris ja YouTubeis on üks paremaid viise, kuidas inimese kohta enam teada saada. Antud tava on saanud lääneriikides muidugi sellised mõõtmed, et nii mitmedki tööandjate eest hea seisvad asutused on teinud tööandjatele kohustuseks taustauuringu kohta tööle kandideerijalt eelnevalt luba küsida, kuna tegemist on siiski isikuvabaduse piiramisega. Samas on ju mõistetav, et kõik, mis on internetis, on ka avalik. Inimese kohta leiab väga paljut teavet ka lihtsalt Googeli otsingut kasutades.
Probleem pole mitte peopiltides
Paljudel Facebooki kasutajatel on oma lehel rida erinevaid pilte. Loomulikult on võimalk piirata piltidele erinevate sätetega ligipääsu, kuid kogu selles infotulvas ei jaksata tihtipeale orienteeruda ja vajalikke linnukesi kastidesse märkida või ei suudeta hoomata, kui suurele hulgale inimestele see kättesaadavaks saab ning mida nad antud teadmisega võivad peale hakata. Usun, et tuleb juhuseid ette, kus avastate oma foto mõne teise inimese sotsiaalmeedia fotoalbumist ning mida te ei ole soovinud kogu maailmale näidata. Hea on, kui tegu on sõbra või tuttavaga, siis on võimalik paluda pilt kergema vaevaga Facebookist eemaldada.
Tööandjad aga väidavad, et tegelikult ei ole asi üldse fotodes, vaid pigem selles, kuidas inimene suhtleb, mida kommenteerib, mida ja kuidas avalikult räägib. Samuti jälgitakse, kuidas suheldakse internetiavarustes oma tuttavate ja sõpradega, mis peegeldab põhimõtteliselt ka seda, kuidas lävitakse hiljem klientide ja töökaaslastega.
Seega ei ole ime, kui töövestlusel küsitakse isiklikke küsimusi, mis peaksid teada olema vaid sulle ja su lähedastele. Näiteks küsitakse arvamust mõne kogetud sündmuse, külastatud kontserdi, loetud raamatu või äsjakogetud reisi kohta. Nii nagu iga tööle kandideerija otsib enne töövestlusele minemist infot ettevõtte kohta, teeb samamoodi eeltööd ka ettevõte. Mõlemal juhul pakub internet tohutult teavet.
Eestis ei ole veel tööhõivega tegelevad ettevõtted nii usinad kui läänes, kus kasutatakse igapäevaselt tausta uurimiseks sotsiaalmeediat. Näiteks on ettevõtteid, kes on arendanud foto- ja videorakenduse, mis surfab internetiavarused läbi ning vastavalt programmi sisestatud näofotole otsib üles kõikvõimalikud foto- ja videomaterjalid, millega otsitava inimese näojooned klapivad. Internet on avalik, kuid üha enam töötavad keskkonnad ka selle nimel, et sealne info oleks turvaliselt kaitstud ja võimalikult anonüümne. Nii on näiteks võimalk näha, kes on sinu profiili vaadanud.
Iga inimene loob ise oma kaubamärgi
On tähtis, et sotsiaalmeediat kasutavad inimesed hoolega mõtleksid, millist kuvandit nad tahavad endast teistele jätta ning vastavalt sellele siis ka sotsiaalmeedia avarustes tegutseksid. Tulevad ju tuttavad ette lood, kus keegi on kaotanud töökoha, kuna on midagi sündsusetut oma lehele postitanud. Kuigi iga inimese jaoks näib tema eraelu vaid enda isikliku asjana, mis ei tohiks tööasjadega kuidagi seotud olla, siis tööandja siin nii kindlat joont vahele ei tõmba ja vaatab pigem kogu tervikpilti.
Selleks, et looksid endast soovitud kuvandi, tuleb võtta aega ja vaadata üle oma profiilid erinevates keskkondades: Facebook, LinkedIn, Twitter, blogid, YouTube ja muud. Seejärel küsida endalt, kas oled sellega rahul? Tasub asetada end ka vaataja, kõrvalseisja rolli, ja mõelda, mida leitav info ütleb sinu kohta võhivõõrale inimesele.
On soovitatav kontrollida aeg-ajalt ka privaatsätteid, seda eriti just Facebookis. Soovitatav on jätta eraelulisemad asjad pigem avalikkusele kättesaamatuks ning positiivsed asjad märkida avalikuks. Näiteks osalemine rahvajooksul, kuulumine heategevusfondi, positiivsed blogipostitused, üleskutsed ja kommentaarid sotsiaalsetest programmidest, tööalased ja tegevusvaldkonnaga seotud artiklid ja videod võib rahuliku südamega oma profiilil avalikuna hoida.
Seega saab vaid ise oma kuvandit kujundada – nii paremaks kui ka halvemaks. Kui hoolid sellest, et sind ümbritseksid head inimesed ja väärt võimalused ning et tulevikus ei tuleks lõivu maksta valede sõnade või siivutute piltide pärast, siis tuleb selle nimel tööd teha. Kindel on, et targalt ja läbimõeldult sotsiaalmeedias tegutsedes võib hoopis kasu lõigata.