Kontrollostud viidi läbi Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres ja Jõhvis. Kontrollaktsiooni käigus tuvastati mitmeid kitsaskohti turul. «Kui ametnikud külastasid automüügi platse, siis olles parajasti ühel platsil, sulgesid kõrvalolevad platsid oma uksed ja ei müünud enam ühtegi autot. Kadusid sealt ka kõikvõimalikud töötajad,» rääkis tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste. Ta nentis, et ostjad peaksid sügavalt mõtlema, mida müüjad nii väga kardavad.
Kokku tuli 19 kontrollostu käigus välja 34 erinevat puudust. Tarbijakaitseamet alustas üheksa väärteomenetlust. Kolmel juhul eksitati autoostjat päritolumaaga. Väideti, et auto on toodud ühel juhul Hollandist, teisel Saksamaalt, kolmandal Belgiast, ehkki tegelikult olid sõidukid ostetud vastavalt Saksamaalt, Hollandist ja hoopis Prantsusmaalt.
Kolmel juhul tuvastati, et müüdav auto ei ole lubatud varustusastmega või lubatud lisaseadmed ei toimi – näiteks puudus tagaklaasi soojendus, parkimisandurid ning signalisatsioon.
Üheksal juhul tuvastati autol selged avariitunnused ning auto oli suuresti üle värvitud, välja arvatud mõni detail nagu katus või tagatiib. Samas, müüdi autot, mis kirjelduse järgi pidi olema «väga heas korras», kuid tegelikult oli aku tühi, auto ei käivitunud, mootor seiskus mitmeid kordi proovisõidu ajal ning pidurid olid kinni roostetanud.
Ühel juhul väitis müüja, et autol on olnud vaid üks omanik, kuid maanteeameti ekspert tuvastas viis eri omanikku.
Probleem oli ka hodomeetriga. Ühel juhul oli hodomeetri näit 208 987 km, kuid autos olev väike paberileheke reetis «aprill 2013: 209 175 km». Hodomeetri näidu kerimist tuvastati kokku viiel juhul, neist kahel müüja teavitas, et näit ei vasta kindlasti tegelikkusele, kuid tegelikku auto läbisõitu ei osatud öelda.