Obama administratsiooni eduka lobitöö tulemusel on Euroopa Komisjon eemaldanud oma andmekaitseseadustest meetme, mis oleks piiranud USA luureagentuuride võimalusi nuhkida ELi kodanike järele, tunnistavad kolm kõrget euroametnikku.
Brüssel nõtkus USA nõuete ees nõrgendada andmekaitset
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu näitavad dokumendid, mille Financial Times oma valdusse on saanud, oleks nimetatud meede – mida ELis tunti kui «FISA-vastast klauslit» – tühistanud kõik USA poolt tehnoloogiafirmadele ja telekomigruppidele esitatud nõudmised anda neile üle ELi kodanike andmeid.
Lühend FISA tähistab USA välisluure jälitustegevuse seadust (Foreign Intelligence Surveillance Act).
Kodanike kaitseks mõeldud klausli viskasid Euroopa Komisjoni ametnikud aga 2012. aasta jaanuaris prügikasti, hoolimata õigusvolinik Viviane Redingi väidetest, et meede oleks hoidnud ära sellist liiki seire, mis nüüd USA riikliku julgeolekuagentuuri NSA nn PRISM-programmi raames päevavalgele tuli.
Meetme vastu olid ELi volinikud enamikust liikmesriikidest, kes väitsid, et sel poleks olnud erilist juriidilist kaalu, kuna enamiku suurte tehnoloogiafirmade serverid, milles ELi kodanike andmeid hoitakse, paiknevad USAs – ning seega oleks satutud vaenujalale Euroopa kõige tähtsama liitlasega.
«[Meetme] oponendid ütlesid, et niiviisi aetaks adme[vahetus] keerukamaks ja tol ajal oli juba ilmne, et varsti algavad [ELi ja USA] kaubandusläbirääkimised,» ütles üks euroametnik. «Me ei soovinud komplikatsioone sellel rindel.»
ELi ametnike sõnutsi astuti samm pärast seda, kui Brüsselit olid korduvalt külastanud Obama administratsiooni ametnikud, nende hulgas kaubandusministeeriumi tippjurist Cameron Kerry, USA välisministri John Kerry vend, kes juhatab ametkondadevahelist töörühma, mis tegeleb ELi admesideseaduste kontrollimisega.
Ühe arutellu kaasatud euroametniku sõnutsi tegi Brüsseli ametnike seas isiklikult lobitööd USA sisejulgeolekuminister Janet Napolitano. «Siin tiirutasid Valge Maja ametnikud,» ütles allikas.
USA diplomaatide sõnutsi ei saa nad lobitöö üksikasju kommenteerida. Samas tunnistasid nad, et Brüsseli ametnikud soovisid teada nende arvamusi ning võtsid need tänuga vastu.
USA suursaadik ELis William Kennard ütles, et andmekaitseseadus oli «üks tähtis õigusakt» mille suhtes USA arvamust paluti. USA tehnoloogiagrupid, mis on Obama administratsiooniga ELi andmekaitseseaduse nõrgendamise nimel koostööd teinud, kartsid kõnealust meedet, kuna see sundinuks neid valima kahe isanda vahel – USA nõudnuks andmeid, ELi seadus keelanuks neid avaldada.
Ühe USA tehnoloogiahiiu privaatsusosakonna juhataja ütles: «Meie jaoks oleks see olnud totaalne õudusunenägu.»
Copyright The Financial Times Limited 2013