/nginx/o/2013/06/04/1804480t1h5c07.png)
Kuigi põllumajandusministeeriumi välja töötatud uuest lihasisaldust näitavast märgisest on pikalt räägitud, ei ole mitmed lihatööstused otsusele jõudnud, kas uue lihasisaldust näitava märgistuse kasutusele võtmine tasub ennast ära.
Vorstitootjad uuest lihasisalduse märgistusest ei vaimustu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Talleggi turundusjuhi Triin Kõrgmaa sõnul ei plaani ettevõte hetkel uut märki kasutusele võtta ning nende arvates annavad praegused märgistused tarbijale toote kohta piisavalt infot. «Hetkel ei ole plaanis uut märki Talleggi toodete puhul rakendada kuna pakendite muutmine on äärmiselt kulukas,» ütles Kõrgmaa.
Rakvere kaubamärgi all müüdavatest vorstitoodetest saaks uut märgistust kasutada kolmandikul, kuid ka Rakvere lihatööstuse kommunikatsioonijuht Liis Põld sõnas, et Rakvere lihatööstus ei plaani esialgu uut märgistust kasutama hakata, kuna pakendite muutmine on kulukas. Teise põhjusena tõi Põld välja, et tarbijal on juba praegu olemas piisavalt täpne info selle kohta, kui palju liha ja muidu komponente vorstitoode sisaldab. «Lisaks oleme oma vorstitoodete pakenditele juba aastaid vabatahtlikult lisaks märkinud lihasisalduse, mis on 70 protsenti ja kõrgem,» ütles Põld.
«Siiski peab silmas pidama, et lihasisaldus ei ole ainus kriteerium, mis määrab lihatoote kvaliteedi, mistõttu on väär väita nagu kõrgema lihasisaldusega tooted oleksid automaatselt kvaliteetsemad vähem liha sisaldavatest toodetest,» ütles Põld. «Oluline on mõista, et lihamassi näol ei ole tegemist ebakvaliteetse toorainega,» lisas ta.
Atria lihatööstuse, mille alla kuuluvad kaubamärgid Maks ja Moorits, Wõro ja Vastse-Kuuste, turundusjuhi Mirjam Endla sõnul on teema veel liiga värske ning ei ole otsustatud, kas uut märgistust hakatakse kasutama või mitte.
Ka Saaremaa Lihatööstus ei ole kindlat seisukohta võtnud ning märgistuse kasutamist veel arutatakse, kuid peatehnoloogi Malle Mägi sõnul saaks valdaval osal nende toodetud keeduvorstidel, viineritel ja sardellidel uut märgistust kasutada.
Otepää Lihatööstus Edgar kavatseb aga märgistuse kasutusele võtta. Lihatööstuse juhataja Maie Niit ütles, et Otepää Lihatööstus Edgar ei kasuta üheski tootes lihamassi ning uut märgistust saaksid kanda kuni 45 toodet ehk ligi 75 protsenti kõikidest toodetest.
Nõo Lihatööstuse müügi- ja turundusjuhi Simmo Kruustüki sõnul kavatseb ettevõte uue märgistuse kõikidele oma vorstitoodetele lisada, kuid eelnevalt kasutatakse ära praeguse disainiga pakkematerjalid.
«Nõo Lihatööstus on Eestis üks väheseid, mis ei kasuta kondilihamassi. Oleme seisukohal, et tegemist ei ole täisväärtusliku lihaga, vaid selle asendajaga ning kondilihamassi ei tohi arvestada liha hulka,» lisas Kruustük.
Võimalikult lihtsalt
Põllumajandusministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Kristo Mäe selgitab, et lihasisalduse märgi kasutamise eelduseks on vaid kaks kriteeriumit: toote lihasisaldus on vähemalt 60 protsenti ja toode ei sisalda lihamassi. «Arutelude käigus kaaluti ka näiteks lõhna- ja maitsetugevdajate ning rasvasisalduse reguleerimist, kuid nendest kriteeriumitest otsustati loobuda, sest puuduvad teaduslikult tõendatud seisukohad lõhna- ja maitsetugevdajate keelustamiseks ning nende kasutamine on lubatud õigusaktides kehtestatud piirides,» lisas Mäe.
Mäe sõnul oli lõhna- ja maitsetugevdajate väljajätmiseks veel teinegi põhjus: kui keelata üks, on sageli seda võimalik vähemalt osaliselt asendada teisega. «Selline keelustamise võidujooks oleks keeruline, lisaks areneb see valdkond väga kiiresti, seepärast valisime lihtsa ja konkreetse lähenemise,» ütles Mäe.