/nginx/o/2012/11/26/1453214t1h7fc0.jpg)
Pensionifondi kogumisel loeb tulemus – kui palju on pensionieaks reserve kõrvale pandud. Kogumise tulemus sõltub sissemaksetest, aga ka pensionifondi võimest investeeringut kasvatada ehk tootlusest, kirjutab LHV Varahalduse juhatuse esimees Mihkel Oja.
Küsimus, kuidas parandada pensionifondide tulemusi, peaks olema aktuaalne nii varahaldurite kui ka riigi jaoks. Eesti pensionifonde juhitakse aktiivselt ehk fondivalitsejas töötavad inimesed peavad pidevalt tegema investeerimisotsuseid – mida oleks õige osta, mida müüa. Aktiivsele investeerimisele alternatiiviks oleks passiivne investeerimine. Passiivne investeerimine tähendab seda, et investeeritakse eesmärgiga omada kõikidest investeerimisvõimalustest proportsionaalselt sama suurt tükki, st omatakse kõiki väärtpabereid ning mida suurem on nende turuväärtus, seda rohkem sinna investeeritakse.
Passiivse investeerimise suurim pooltargument on kuluefektiivsus (investeeringute analüüsimise vajadust pole). Aktiivne juhtimine peaks kõrgemate kulude õigustamiseks andma parema tulemuse. LHV pensionifondide puhul saab öelda, et aktiivne investeerimine on ennast õigustanud.
Hindamaks, mis tulemuse oleks andnud passiivne investeerimine, võiks aluseks võtta kaks indeksit. Aktsiaturgude osas MSCI World Index (eurodes, maksujärgsed dividendid sees) ning võlakirjade osas Barclays Euro Aggregate (70 protsenti valitsused ja 30 protsenti ettevõtted).
LHV viiest pensionifondist olid kolm esimestel aastatel juhitud Seesam Varahalduse poolt, lisaks neist kolmest kaks on oluliselt muutnud investeerimisstrateegiat (nt LHV pf XL muutus agressiivse strateegiaga fondiks), mistõttu võtaks võrdluse aluseks kaks pidevalt LHV juhtimise all olnud fondi:
1) LHV Pensionifond S, mis aktsiaturgudele ei investeeri. Võrdluseks oleks 100 protsenti investeerimine võlakirjade indeksisse;
2) LHV Pensionifond L, mis investeerib aktsiaturgudele kuni 50 protsenti. Võrdluseks 50 protsenti aktsiaturgude indeks ja 50 protsenti võlakirjade indeks.
Juhul kui 100 euro suurune investeering oleks tehtud pensionifondide investeerimistegevuse hakul 2002. aasta juuli alguses, oleks tulemus järgmine:
| LHV Pensionifond S * | Võlakirjaindeks |
| LHV Pensionifond L * | 50% aktsia- ja 50% võlakirjaindeks |
Väärtus 31.05.2013 seisuga | € 186,36 | € 172,95 |
| € 219,94 | € 171,46 |
* Fondi eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet fondi järgmiste perioodide tootluste kohta. Tootluse andmed põhinevad veebilehel www.pensionikeskus.eeavalikustatud statistikal. Tootlus on esitatud perioodi 01.07.2002-31.05.2013 kohta.
LHV pensionifondid on andnud parema tulemuse, kusjuures arvesse on võetud kõik fondidega seotud tasud, sh juhtumis-, tehingu-, varade hoidmise, järelevalve- jne tasud.
Passiivne investeerimine oleks andnud nõrgema tulemuse, kusjuures tasude osas oli eeldus ebarealistlik, st mitte mingite kulude kaasnemist ei eeldatud (pole töötajaid, fondivalitsejat, järelevalvet ning tehingute tegemine ja varade hoidmine on tasuta).
Passiivse investeerimise puhul poleks Eestisse investeeringuid jõudnud
MSCI «maailma indeks» sisaldab 45 riigi aktsiaturge ning Eestit nende hulgas pole. Igasugune globaalne passiivne investeerimine tähendaks seda, et Eestisse pensionifondide raha ei jõuaks. (Ja kui me võtaks aluseks mõne kitsama regiooni indeksi või Eestit ebaproportsionaalselt palju sisaldava indeksi, siis ei saaks enam rääkida passiivsest investeerimisest, kuna tegu oleks juba investeerimisotsuste ja valikutega riikide kaupa.)
Pensionifondi kliendi jaoks võib-olla polegi oluline, kas fond investeerib kodumaale või mitte – kõige tähtsam on fondi tulemus, sõltumata investeeringutest. Usun, et väikses koduriigis investeerides on ikkagi kohalikel investoritel eeliseid ning Eestisse investeerimine on just aidanud LHV pensionifondidel passiivse investeerimisega võrreldes paremat tootlust näidata. LHV kohustuslikud pensionifondid on Eesti väärtpaberitesse investeerinud maikuu lõpu seisuga 59 mln eurot ehk 20% oma varadest.
Kuidas saada pensionifondide tulemusi investeerimistegevusest paremaks?
Esimene lahendus oleks üritada saada sama tulemust väiksema raha eest, st juhtida fonde madalamate kuludega. Fondide tasudest rääkides eiratakse sageli Rahandusministri määrust 2008. aastast, mille alusel valitsemistasud langevad fondide kasvades 0,5%-ni aastas. Arvestades, et see sisaldab ka varade hoidmise, registripidamise, tagatisfondi ja järelevalve kulusid, on riik juba seadnud üsna korraliku eesmärgi ja sihi fondivalitsemise kulude osas. Lisaks tuleks puhtalt valitsemistasu võrdlemiselt astuda samm edasi ning jälgida kogukulu fondi jaoks, st kulu koos tehingutasude ja teistele teenusepakkujatele makstud tasudega. Nt mõni fondivalitseja võib võtta ise madalamat haldustasu, samas fond maksab rohkem teistele teenusepakkujatele ning kogukulu on fondi jaoks hoopis kõrgem.
Teiseks võiks investeeringute pikaajalisust silmas pidades lubada fondidel võtta rohkem investeerimisriski. Viimane selline muudatus toimus mõned aastad tagasi, mil II samba fondide regulatsiooniga lubatav maksimaalne aktsiaturgude osakaal kasvas 50% pealt 75% peale. Kindlasti on kliente, kes valiks ka 100% aktsiaturgudele investeeriva fondi. Vaadates vabatahtlikke, III samba fondide mahte, siis just 100%-sed fondid on populaarseimad olnud. Kõrgemale riskisusele üheks alternatiiviks oleks ka teistsugused, st vähe korreleeruvad investeeringud. Nt saaks Eestis parandada seadusandlust, et muuta pensionifondide jaoks lihtsamaks investeerimist kinnisvarasse.
Kolmandaks tuleb meeles pidada, et konkurents on edasiviiv jõud. Pensionifondid peaksid eeskätt konkureerima selles, mis on kõige tähtsam – kui palju nad suudavad kliendi vara kasvatada. Paraku see konkurents ei toimi piisavalt hästi. Pangas «konsultatsioonile» sattudes istub kliendi vastas ikkagi müügiinimene, kes pakub oma finantsgrupi tooteid, sõltumata sellest, kas need on turul parimate seas või mitte.
Märkus: LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV pensionifondide prospektiga ja küsi lisainfot lhv.ee/pension. Fondi eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet fondi järgmiste perioodide tootluste kohta.
LHV pensionifondide keskmised tootlused viimastel täisaastatel:
Fond / periood | 2011—2012 | 2010—2012 | 2008—2012 |
LHV Pensionifond L | 2,60% | 7,10% | 5,69% |
LHV Pensionifond S | 4,78% | 5,43% | 7,93% |