/nginx/o/2010/05/16/368441t1h3e49.jpg)
Brüssel ähvardab kohtuga kõiki ELi liikmesriike, üritades äratada ellu ambitsioonikat ühtse õhuruumi kava, mis peaks kärpima nii lennuaegu kui saastet.
Kallas asub jõustama «ühtset Euroopa taevast»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Homme (teisipäeval) hoiatab Euroopa Komisjon, et liikmesriike ähvardavad trahvid «ühtse Euroopa taeva» projekti mitterakendamise eest.
Ühtlasi esitab komisjon värsked seadusettepanekud plaanidele uue hoo sisselükkamiseks.
Brüsseli plaanid – pärit 1990ndatest aastatest – on vastukarva nii liikmesriikidele kui ametiühingutele, mis kardavad, et laiapõhjalised muutused tähendavad olulist töökohtade kadu kohalikes lennuametites, millest enamik on riigiasutused.
Juba kolmapäevaks on nimetatud ameteid esindavad ametiühingud plaaninud mitmeid streike, avaldamaks meelt Brüsseli ettepanekute vastu. Prantsusmaal, kus lennufirmadele võib tekkida kohustus vähendada poole võrra riigist väljuvate lendude hulka, võivad streigid toimuda ka teisipäeval ja neljapäeval.
Euroopa Komisjon väidab, et ühtse taeva kava on ülimalt oluline, vältimaks ELi õhuruumi ummistumist lendudega.
Euroopa transpordivolinik Siim Kallas võrdleb ühtset Euroopa taevast miraažiga kõrbes.
«Iga kord kui sa lähemale jõuad, näib see kaugemale nihkuvat,» ütleb ta oma homses kõnes, vastavalt kavandile. «Meie meelest on aeg Euroopa lennufirmade ja nende klientide eest otsustavalt välja astuda.»
Brüsseli väitel seisab Euroopa õhuruumi peamine probleem selles, et see on õnnetul moel killustatud riiklike kontrollorganite vahel – mistõttu sageli ei ole võimalik lennata kõige otsemat teed.
Komisjoni rehkenduste järgi koguneb lennukitele seetõttu keskmiselt 42 lisakilomeetrit. Lennud venivad ajaliselt pikemaks, lennukid kulutavad rohkem kütust ning paiskavad õhku rohkem süsinikdioksiidi.
Hinnanguliselt läheb õhuruumi ebaefektiivne kasutamine lennufirmadele lisakuludena maksma 5 miljardit eurot aastas – mis valatakse reisijate kaela.
Komisjon on välja arvutanud, et USA, mis peab reguleerima laias laastus sama suurt õhuruumi kui EL, kulutab selleks poole vähem raha.
EL võttis probleemi lahendamiseks vastu seaduse, mille alusel Euroopa jagataks suurteks blokkideks – ühte neist jääksid näiteks Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Luksemburg ja Holland – ning seadis nende blokkide loomise tähtajaks läinud aasta detsembri.
Kuid komisjoni sõnutsi ei toimi täiel määral veel ükski blokk. Seetõttu saatis komisjon veebruaris kirjad kõigile 27 liikmesriigile ja teatas, et nende vastu kaalutakse kohtuteed.
Briti lennuliikluse ameti NATSi juht Richard Deakin ütles, aga, et Suurbritannia blokk, kuhu kuulub ka Iirimaa, toimib täiel määral juba alates aastast 2008.
Brüsseli arvates on projektiga venitamise üheks põhjuseks see, et liikmesriigid kardavad kaotada kontrolli oma lennuametite ja nende poolt genereeritud kasumite üle.
Ametlikult ei ole nimetatud organite ühteliitmist kõigis üheksas blokis küll nõutud, kui lennunduse insaiderite sõnutsi oleks see asja loogiline jätk.
Vastavalt Kallase ettepanekule omandaks Euroopa Komisjon suuremad volitused riiklike lennuametite tööeesmärkide püstitamiseks.
Kallase plaanid vajavad liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi heakskiitu.
Copyright The Financial Times Limited 2013