Uus seadus võtaks suurema kaitse alla purjutajad ja kihutajad

Alkoholijoobes mees sõitis oma Audiga Valgas Kuperjanovi tänaval otsa ühele autole, rammis kahte maja ja liiklusmärki. Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

Riigikogus esimese lugemise läbinud uus liikluskindlustuse seadus tõotab tuua nii olulisi kui ka vastuolulisi muudatusi.

Muret on üles näidanud vanade autode kollektsioneerimisega tegelev riigikogu liige Aivar Riisalu (Keskerakond), kes peab ebaõiglaseks, et soovitakse lühendada poole võrra aega, mil kindlustamata auto võib liiklusregistris olla.

Kui kehtiva seaduse kohaselt võib registrisse kantud sõiduk olla kindlustamata kuni 24 kuud tingimusel, et sõidukiga liikluses ei osaleta, siis uue seaduseelnõu kohaselt on see aeg 12 kuud. Sõidukitele, mis on kindlustamata kauem, annab Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF) automaatse kindlustuskaitse. Selle eest peab sõiduki omanik maksma LKFile kindlustusmakset ning õnnetuse korral rakendub kuni 640 euro suurune omavastutus. Kui praegu kehtiva seaduse kohaselt on maksemääraks kolmekordne keskmine makse, siis uue seaduse kohaselt hakkab maksemäärasid kehtestama rahandusminister.

Muudatusega soovitakse autoomanikke survestada sõidukit kindlustama või arvelt maha võtma. Fondi juhatuse esimees Mart Jesse arvab aga, et muudatus on leebevõitu. «Eesti on üks väheseid riike Euroopas, kus sõiduk võib olla registris kindlustamata,» rääkis Jesse,  tema sõnul kustutatakse Taanis ja Norras sõiduk pärast kindlustuspoliisi lõppu registrist.

Ta tõi välja, et poliisita sõidukid tekitavad igal aastal üle miljoni euro kahju. Suurim kindlustuseta põhjustatud kahju Eestis on 258 000 eurot.

«Argument autojuhile, kes ütleb, et miks tal peab olema kindlustus, kui ta seda ei kasuta, ongi see, et kui auto on liiklusregistris, siis eeldatakse, et ta seda kasutab. Kui ta seda ei kasuta, saab ta selle registrist tasuta maha võtta,» arvas LKFi õigusvaldkonna juht Martti Merila. Ajutiselt saab auto registrist maha võtta kuni kaheks aastaks.

«Praegu me otsustasime eelnõus, et üldist printsiipi ei murra – kõikidele sõidukitele antakse kasutada sesoonsuse võimalust ja kasutuskorrad peaksid mahtuma 12 kuu sisse,» rääkis rahandusministeeriumi kindluspoliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste, kes on ühtlasi üks eelnõu väljatöötaja.

Tõniste kinnitusel on põgusalt mõeldud ka LKFi pakutud variandile – muuta sõiduautode puhul registris olemise eelduseks liikluskindlustuse olemasolu. Pikemalt seda arutama ei hakatud, kuna tõenäoliselt ei kinnitaks riigikogu nii ebapopulaarset otsust.

Vanaautode kollektsionäär Pekka Rooväli, kellel on kuus uunikumi, kinnitas, et muudatus teda ei puudutaks, kuna oma autoparki saab ta kasutada vaid suvel, mistõttu teeb ta suveks kindlustuse. Siiski arvab Rooväli, et uunikume ja tavasõidukeid ei saa võrrelda, mistõttu ei tohiks neid sama seadusesätte alla koondada.

«Möönan, et pakutud lahendus ei pruugi parim olla. Muret teeb just kindlustamata sõidukite osakaal,» tunnistas Tõniste. Kui liikluskindlustuse registris on 486 529 sõiduautot ja väikeveokit, siis maanteeameti registris on 614 084 sõiduautot. Seejuures on registris autod, mis ei naase enam liiklusesse. «Eesti eripära on see, et meie inimesel on mugav oma sõidukit registris hoida ja mitte midagi teha. Enamikus riikides reguleerib seda automaks ja sõiduk võetakse kohe registrist maha, kui see muutub kasutamiskõlbmatuks,» rääkis Jesse.

«Praegu tugineb kõik puhtalt ausõna peal, et kindlustamata autoga ei minda liiklusesse. Küsimus on, kas seda ei saaks teha rangemaks?» arutles Tõniste.

Purjutajad kaitse alla?

Uue seaduse eelnõu teine kõneainet andnud säte puudutab tagasinõude piirmäära kehtestamist. Kui praegu kehtiva seadusega pole kindlaks määratud, kui palju tohib kindlustusandja õnnetuse põhjustajalt tagasi nõuda, siis uue eelnõu kohaselt kehtestatakse enamikul juhtudel tagasinõuetele ülempiir 3000 eurot.

Juhul kui juht põhjustas õnnetuse tahtlikult, saab kindlustusandja põhjustajalt välja nõuda kõik tekkinud kahjud. Maksimaalselt 3000 eurot saab kindlustusandja eelnõu järgi tagasi nõuda aga neilt, kes pärast liiklusõnnetust lahkuvad sündmuskohalt, teevad avarii ärandatud sõidukiga või purjuspäi. Samuti saab õnnetuse korral 3000 eurot nõuda kihutajatelt, kes ületasid lubatud sõidukiirust 41 kilomeetrit tunnis või rohkemgi. Ka politsei eest põgenevad juhid oleks sama sättega kaitstud.

«See ei ole ühiskondlikult väga õiglane, kui purjus inimene politsei eest põgeneb ja põhjustab liiklusõnnetuse ja siis talle öeldakse, et tema vastutus on väga piiratud,» arvas Mart Jesse.

«Kui ärandatud sõidukiga põhjustatud avarii korral ei tohi varga käest täissummat tagasi nõuda, siis tekib küll küsimus, keda riik kaitseb,» lisas Martti Merila.

Tõniste tunnistas, et säte tekitab ka temas vastuolulisi tundeid. «3000 eurot mõnes punktis on väga küsitav – näiteks purjus sõitmise puhul. Arvestades, mis on keskmise politseireidi «saak», peaks arutama, kas seadusega leebemas suunas minek on ikka õigustatud,» rääkis Tõniste. Teisalt tõi ta välja, et tagasinõuded võiks siiski piiratud olla, et õnnetuse põhjustaja saaks eluga edasi minna. «3000 eurot jätab hinge sisse, aga see jääb ka meelde,» arvas Tõniste. Pealegi on keskmiseks kindlustuse kahjuks 1300 eurot, mis tähendab, et tagasinõuet on võimalik paljudel juhtudel rakendada ikkagi täies ulatuses.

Veel on segadus tekkinud punktiga, mis annab võimaluse taastusremondi tegija ise valida. Avalikkuseni on jõudnud arusaam, et seega langeb kahjustatud isikule kohustus vastutada remondi tegija valimise ja töö kvaliteedi eest. Tõniste sõnul ei tahtnud nad seesugust hirmu külvata – kindlustusfirma võiks remontijate osas endiselt soovitusi jagada, kuid eesmärk on anda suurem valikuvõimalus ka kliendile.  

Kannatanule enam otsustust

«Praegune regulatsioon ütleb, et vara taastamine viiakse läbi kannatanu valitud kohas ja viisil, kuid see tuleb eelnevalt kooskõlastada kindlustusandjaga. Kui kindlustusandja ära ei kooskõlasta, siis viiakse see sinna remonti, mida tahab kindlustusandja. Kui kannatanud ei nõustu, hüvitatakse rahas mõistlikud kulud,» kirjeldas Merila, kelle sõnul võiks kannatanul suurem sõnaõigus olla küll.

Jesse sõnul on küsimus selles, mida teha inimestega, kes ei suuda remondikohta valida, aga ka nendega, kes uue regulatsiooni valguses peavad mõistlikuks oma Zaporožetsit  Mercedese esinduses remontida. Hüvitis peaks tema sõnul jääma mõistlikkuse piiridesse.

Plaanitavad muudatused

•    Uues liikluskindlustuse seaduse eelnõus on muudatus, mille kohaselt tekiks kannatanul võimalus pöörduda kahjunõudega oma liikluskindlustuse kindlustusandja poole. See muudab kahjude käsitlemise kannatanule mugavamaks. Säilib ka praegune süsteem, kus kahjunõue esitatakse süüdlase kindlustusandjale. Kahjunõuded, mis ületavad 10 000 eurot, peab esitama endiselt otse süüdlase kindlustusandjale. Seadusega suurendatakse isikukahju korral mittevaralist hüvitis seniselt 640 eurolt 3200 eurole.

•    Uue seadusega võimaldatakse automaatse pikenemisega lepingu sõlmimist. See tähendab, et aastaks sõlmitud leping pikeneb aasta võrra, kui kindlustusvõtja enne leppe kehtivuse lõppu ei väljenda teistsugust tahet ega sõlmi lepingut teise kindlustusandjaga.

•    Uus liikluskindlustuse seadus ootab praegu riigikogus teist lugemist. Seadus peaks jõustuma tuleva aasta märtsis.