Berman: uuendusmeelsuseta oleksime juba pankrotis

BLRT Grupi suuromanik Fjodor Berman. Foto: Mihkel Maripuu

BLRT Grupi suuromanik ja juht Fjodor Berman loodab pärast eelmist, grupi jaoks kõigi aegade halvimat aastat lõpetada tänavu positiivse tulemusega, sest tellimusi on hakanud juurde tulema. Pideva investeerimiseta oleks olukord tema hinnangul kindlasti hullem olnud.

Eelmine aasta oli BLRT Grupile vist üsna keeruline. Miks?

Esitasime hiljuti nõukogule auditeeritud majandustulemused. Jah, eelmine aasta oli meil ajaloo halvim. Aga eks see oli ka teada, et pidevalt ei saa edukas olla. Põhjusi on palju, neist olulisim muidugi üldine majanduskriis, mis kahjuks jätkub. Praegu, kui suured majandused taas aeglustuvad, majanduskriiside oht vaid suureneb.

Tulin alles Kasahstanist ÜRO egiidi all korraldatud ülemaailmselt kriisi ületamise konverentsilt, kus esinesid Nobeli preemia laureaadid ja paljud maailma tippteadlased ning poliitikud. Sealgi oli juttu, et kriis kestab ja keegi oska ennustada, millal ja kuidas see lõpeb. Kõik saavad aru, et seda probleemi ei saa lahendada ühe maa piires.

Meil õnnestus 2008. ja 2009. aastal, kui Eestis, Euroopas ja üldse maailmas puhkes majandus- ja finantskriis, hoida veel häid tulemusi, sest olime pikkade tellimustega kaetud. See võimaldas mõnda aega normaalselt elada, aga 2011. aastal tunnetasime langust juba ka omal nahal. 2012 olime juba ligi 17 miljoni euroga miinuses. Põhiosa andis sellesse laevaehitus. Investeeringute abil õnnestus meil hoida kliente, siseneda uutele turgudele uute toodetega ja seeläbi kasvatada käivet, ning seda joont tahame jätkata.

Kahjumit teenis mullu ka metallkonstruktsioonide tootmine. Seal oli põhjus uue toodangu juurutamises. Näiteks hakkasime Tallinnas tegema katamaraane tuuleparkide teenindamiseks, Klaipedas aga lossimissüsteemi komplekte naftaplatvormide jaoks.

Mis puutub laevaremonti, siis see oli plussis, ehkki ka sellel äril on praegu maailmas halvad ajad, sest vedude maht on vähenenud, prahtide hinnad on langenud, paljud laevafirmad on võlgades ja neil pole raha. Hea tulemuse on andnud meie kogenud spetsialistide ladus töö, samuti aga kaks mahukat tellimust, mille sai meie Soome laevaremonditehas aasta lõpus.

Eestis ja teistes riikides lõpetasime aasta siiski plussiga, Leedu kolleegid olid kahjumis. Praegu on raske ennustada, mis saab edasi, aga tellimusi on hakanud tulema ja loodame selle aasta plussiga lõpetada.

Miks laevaehitus kiratseb? Ostsite ju alles kahe aasta eest Klaipedas uue tehase.

Selle ostu hindan õigeks. Tegu oli hea laevaplokkide seeriatootmisega tegelenud tehasega, kuid praegustes majandustingimustes pole selle jaoks enam tööd. Nõudlus uute laevade järele langes üle kahe korra.

Nõutud on eritellimused – keerulised laevad, mille ehitus nõuab väga häid teadmisi ja kogemusi. Selliseid tellimusi meie Klaipeda tehas täidabki.

Kvalifitseeritud tööjõudu napib vist kogu Euroopas. Teiega seoses on seni rohkem räägitud keevitajate puudusest, kuid ka insenere, kes seda keerulist toodangut välja mõtleks, tuleb vist sisse tuua.

Toome tööjõudu kohalikke seadusi järgides nii oma Eesti kui ka Leedu ja Soome tehastesse. Need on kõik kõrgelt kvalifitseeritud töötajad.

Insenere napib aga kõikjal – ainuüksi Norras on puudu üle 3000 inseneri. Teeme koostööd Tallinna Tehnikaülikooli, Klaipeda ülikooli ja teiste õppeasutustega, kust saame küll insenere ja konstruktoreid, kuid nad pole veel valmis nii keerulisi ülesandeid täitma nagu meil tarvis. Kogemuse omandamiseks kulub vähemalt neli-viis aastat.

Tundub, et olete väga innovaatiline – kogu aeg juurutate uusi, järjest keerulisemaid tooteid.

Teisiti pole mõeldav. Kui me seda ei teeks, oleksime juba pankrotis. Praegu areneme hästi jõudsalt suuremahuliste metallkonstruktsioonide ja kõrgtehnoloogiliste seadmete tootmise valdkonnas. Juuni lõpus plaanib BLRT Marketex anda tellijale üle kõrge tootlikkuse ja väga madala müratasemega ümberlaadimisseadme, mille abil tarnitakse Taani elektrijaama, mis on üks efektiivsemaid maailmas, puistematerjali (kivisütt, puitpelleteid jms) otse laevadelt. See võimaldab töödelda sada tonni tunnis. Kuna tegu on 450 tonni kaaluva seadeldisega, tuli selle tarvis koguni Kopli sadamas kaid kindlustada.