/nginx/o/2016/12/07/6151403t1hee8d.jpg)
/nginx/o/2012/11/12/1428630t1hc3b3.jpg)
Statistikaameti teatel on võrreldes 2012. aasta maiga toidukaupadest enim (80 protsenti) kallinenud kartul. Põllumeeste sõnul on hinnatõusu põhjuseks kehvad ilmastikuolud Euroopas.
Kehv ilm Euroopas kergitas kartuli hinna pea kahekordseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestimaa Talupidajate Keskliidu esimehe Kalle Hamburgi sõnul on kartuli hind väga kõikuv, sõltudes nii ilmastikuoludest kui ka kõrvalturgudel toimuvast. Seega võrdleb statistikaamet mehe sõnul võrreldamatuid asju.
«Kartuli hinnad on aastate lõikes väga kõikuvad, mistõttu ei ole järjestikuse aasta hindade võrdlemine adekvaatne. Mõistlik oleks võrrelda viimast viit aastat, millest eemaldada kõige kõrgem ja kõige madalam hind ja võtta aluseks allesjäänud kolme aasta keskmine,» leidis Hamburg. Ta lisas, et millegipärast ei võetud ka vaevaks kommenteerida 2010. ja 2011. aasta kevadist kartuli hinnavahet. «Ilmselt sellepärast, et negatiivne info müüb,» märkis ta.
Hamburg selgitas, et 2010. aastal hävis vegetatsiooniperioodil Venemaal põua tõttu kartulisaak ning riik avas oma turu Euroopa kartulile, mille tagajärjel tõusis 2011. aasta kevadeks kogu Euroopas kartuli hind rekordtasemele. 2011. aasta kevadel suurendati kõrge Venemaa kartulihinna eufoorias oluliselt kartuli kasvupinda Euroopas, Venemaal, Ukrainas ja Valgevenes. Lisaks olid kartuli kasvuks ka väga soodsad ilmad.
«Selle tagajärjel oli tohutu ületootmine, mis viis hinnad sügisel alla. Seejärel loodeti kevadisele hinnatõusule, mis oleks justkui loogiline olnud arvestades paljude aastate hinnatrende, kuid läks vastupidi: kevadel müüdi viimases hädas kartulit oluliselt alla omahinna. Euroopa börsidel oli kartuli hulgihind kaks kuni neli senti/kg, ning see madal hind kajastus ka Eesti jaemüügi hinnas,» selgitas Hamburg, kelle sõnul oli isegi jaehind alla tootja omahinna.
2011. aasta suvi ja sügis oli väga vihmane ja suured pinnad kartulit hävisid üleujutuse tulemusena juba augustis, eriti aga Soomes. 2012. aasta sügisel, kui oli selge, et arvestatav osa kartulist jääb koristamata ja saak ei ole ka rekordiline, hakkasid hinnad vaikselt tõusma, tõdes Hamburg, kelle sõnul on tõusev trend säilinud kevadeni.
Talukartuli müügijuht Priit Siimoni sõnul ei ole tootjad sellega sugugi rahul, et jaehind niivõrd kõigub. «Samuti tahab ka tarbija, et hind oleks stabiilne,» märkis Siimon. Tuginedes Emori andmetele oli kartuli hulgihind möödunud aastal kuus kuni kümme, praegu aga 20-25 eurosenti. Eestis pole mehe sõnul olukord aga sugugi nii hull kui näiteks Suurbritannias. «Tänavu kerkis kartuli hulgihind seal ajaloo kõrgeimaks. Suurbritannias oli möödunud sügis väga vihmane ning väga suur osa saagist hävines. Meil sadas rohkelt vihma Lääne-Eestis, Ida-Eestis sai aga kartulisaak kenasti koristatud,» tõdes Siimon. Mehe sõnul pole Eestis siiski piirkonniti kartuli hinnas olulist vahet.