Arakas: kinnisvara ei salli «kuuma raha»
/nginx/o/2012/06/18/1173760t1he267.jpg)
7. juuni 2013, 13:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/01/03/899456t1hc3fe.jpg)
EfTEN Capitali tegevjuht Viljar Araka sõnul on ärikinnisvara oma olemuselt pikaajaliste investorite pärusmaa.
Aktsiaturgudel tuntud «lühikeseks müüki» kinnisvara peal rakendada ei saa, erinevalt kinnisvarafirmade aktsiatest. «Kinnisvara kui maailma suurim äriklass ei salli kuuma ehk närvilist raha, mis tahab võetud investeerimispositsiooni hoida mõned kuud, rääkimata nädalatest või päevadest. Seega ärikinnisvara on ainult pikaajaliste investorite päralt,» osutas Arakas.
Arakas selgitas, et tänane Eesti ärikinnisvaraturg pakub erinevaid võimalusi, samas esineb ka teatavaid turutõrkeid. Turg on väga aktiivne segmendis, kus tehingute mahud jäävad 1-2 miljoni euro piiresse. Seda ostavad enamjaolt eraisikust investorid kes paigutavad investeeringust 30-40 protsenti omakapitali, ning finantseerivad ülejäänud osa pangalaenuga. «Motivatsiooniks on soetada isiklik pensionifond kinnisvara näol, mis toodab stabiilset rahavoogu,» rõhutas ta, märkides, et antud segmendis on turg väga aktiivne, kuna pangakontol või tähtajalisel hoiusel olev raha ei too rõõmu täna kellelegi, kuna intressimäärade põhjal järeldades pole hoiustamine hetkel auasi.
Teine segment, kus turg aktiivselt toimib, on meie mõistes väga suured tehingud, muu maailma mõistes pigem väiksemad või keskmised tehingud. Näitena tõi ta Kristiine Keskuse müügi Citycon’ile üle 100 miljoni euro eest.
«Tehingud, mis ületavad 50 miljoni euro piiri tekitavad juba rahvusvahelist huvi,» osutas ta märkides, et turg on vähelikviidne vahepealses osas ehk tehingute mahus 5 – 40 miljonit eurot, mis on kohalike institutsioonide pärusmaa. Probleem ongi tema sõnutsi selles, et neid institutsioone on niivõrd vähe, kuna Skandinaavia pensionifondide raha pole peale buumi ja suure kriisi tsüklit oma teed Balti ärikinnisvaraturule tagasi leidnud.
Rahavoogu tootva ärikinnisvara tootlustasemed jäävad hetkel 7 – 9- protsendini aasta baasil, ent korterite ostmise ja välja üürimise tootlused jäävad 3 – 5-protsendi vahemikku.
«Seega pangadeposiidiga võrreldes on kinnisvara kindlasti atraktiivne pikaajalisele investorile. Samas eksisteerib üürihinna languse risk või suisa üürniku lahkumise risk,» sõnas ta, ent lisas, et kui Euroopa Keskpanga odav rahapoliitika saab pikaajalise jätku, on põhjust oodata alusvara väärtuse kallinemist ehk üldist kinnisvarahindade tõusu lisaks iga-aastasele rahavootootlusele.