Mai oli kevadhooajale iseloomulikult aktiivne, kuid tegu ei ole buumi, vaid vabade vahendite kinnisvarasse paigutamise ning mõnevõrra aktiivsemaks muutunud laenuturu mõjudega, arvas Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi.
Uus Maa: kinnisvaraturul pole tegu buumiga
Maa-ameti tehinguinfost nähtub, et mais tehti üle Eesti 3835 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis tähendab kuuga 10,3-protsendilist ja aastaga ligi 10-protsendilist tõusu. Tallinnas toimus 1067 tehingut, kuine tõus oli 3 protsenti ja aastane 19,5 protsenti.
«Masujärgsed rekordid on praegu kerged sündima ning arvata võib, et neid näeme sel aastal veelgi,” ütles Vähi.
Tallinna kinnisvaraturu mootoriks on endiselt korteritesse investeerimine ja üürikorteritest esimesse päriskoju kolimine. Võrreldes aprilliga tõusis maikuus korterite ruutmeetri keskmine mediaanhind 1,7 protsenti, 1108 eurole. Aastane kasv on aga 10,1 protsenti. Ka tehingute arv jätkab kasvu.
«Protsente ja kogusummasid vaadates on hakatud rääkima buumiilmingutest, mis on aga selgelt liialdus, sest puuduvad klassikalisele buumiajastule iseloomulikud märgid - odava raha sissevool ning spekulatiivsuse kõrge tase,» osutas analüütik.
Tema hinnangul on praeguse tehinguaktiivsuse ja kõrgemate hindade taga ühelt poolt kindlasti uusarendused, kuid teisalt ka soodsate korterite suhteliselt kiire müügiprotsess.
Analüütik osutas, et kui vaadata kas või pakutavate korterite struktuuri portaalides, on näha, et madalama ruutmeetrihinnaga korterid kaovad müügilt kiirelt ning igakuiselt on pakkumishindade alumine piir vaikselt tõusnud. Ostjatena figureerivad nii investorid kui ka üürikorterist välja kolivad noored pered, sest madal euribor on üürisummaga võrreldes selge võitja.
«Hea hinna- ja kvaliteedisuhtega korterid broneeritakse kiirelt ning pole harvad juhused, kus avaliku müügi esimese kuu jooksul on pool või enam projektist juba ostuhuvilised leidnud,» tõi ta välja.