Miks lapsed kodus süüa ei taha?

Kelmiküla lasteaia põnnidele maitseb sealne toit väga. Foto: Toomas Huik

Kuigi kokkamine on Eestis moes, tõdevad lasteaiatöötajad, et paljudes peredes vanemad kas ei oska süüa teha või puudub see harjumus.

«Peredes ei ole konkreetseid söögikordasid, ei ole sellist  traditsiooni, et istume koos laua taha ja sööme,» pakkus Kelmiküla lasteaia majandusjuhataja Inga Salupere välja ühe võimaluse, miks lapsed kodus süüa ei taha.  Ta lisas, et paljudes peredes kodus enam süüa ei tehtagi.

Nende lasteaias on igal vanemal võimalik tulla lõunasööki proovima ning pärast seda palutakse neil vastata mõnele küsimusele. «Üks küsimus on, et kui tihti te lapsega süüa teete ja valdavalt kirjutatakse, et teeme lau- ja pühapäeval. Aga mida siis ülejäänud õhtutel süüakse?» imestas ta.

Kelmiküla lasteaia kogemuse kohaselt tuleb näiteks esmaspäeval teha rohkem süüa, sest lastel on kõhud tühjad. «Ma ei arva, et asi raha taga kinni oleks. Pigem kodus lihtsalt süüa ei tehta ja kaua sa müslit ja jogurtit ikka sööd,» arvas majandusjuhataja. Ka magavad lapsed esmaspäeviti  paremini kui muidu, sest on nädalavahetusest väsinud. «Arvata võib, et kodus päeval ei magata, kellaajad on sassis,» tõdes Salupere ja lisas, et nii on olnud läbi aastate, sõltumata sellest, kas on masu või mitte.

Lasteaiajuhataja Riina Lälli sõnul võib asi olla selles, et vanemad ei oska süüa teha. «Eks söömine sõltub ka valmistusviisist, aga ka karjainstintktist, et kui teised söövad, siis ma proovin ka,» rääkis Läll. Ta lisas, et tegelikult on üksikut last keerulisem sööma saada kui tervet rühma. Väga oluline on Lälli sõnul ka see, kuidas toitu serveeritakse.

«Sai ei visata lapse ette halli plämakat, et hakka sööma, vaid toitu tuleb korralikult serveerida,» kinnitas ta. Isegi traditsioonilist kisselli ja kohupiima serveerides tasub meeles pidada, et esmalt tuleb panna kissell ja sellele kohupiimamüts peale. «Mitte nii et esmalt pannakse kohupiim alla ja siis valatakse kissell peale ja tulemuseks on hägune vedelik,» lisas ta.