Vaata, milliseid muudatusi toob kaasa 1. veebruaril SEPA-le üleminek

Veel üks Eesti ettevõte sai välisomaniku. Foto: SCANPIX

Järgmise aasta 1. veebruarist lähevad kõik arveldused üle SEPA (Single Euro Payment Area) standardile, kuid paljud ettevõtjad ei ole endale veel teadvustanud, milliseid muudatusi see ettevõtte jaoks tähendab.

Eesti Panga asepresident Madis Müller tõdes, et just väiksed ettevõtted ei ole veel teadvustanud, et muudatus toimub ja see nõuab nendelt ka teatud tegutsemist.

Et kõik tõrgeteta toimiks, peavad ettevõtted 2014. aasta alguseks uuendama raamatupidamistarkvara ja täiustama arvete esitamist.

Peamiselt puudutab SEPA standardile üleminek muudatusi kontonumbrites ja failiformaadis ning ära kaovad otsekorraldused.

1. Kontonumbrid.

Kasutusele võetakse rahvusvaheline IBAN, mis on kohalikust kontonumbrist pikem, kuid sisaldab ka praegust kohalikku kontonumbrit. Pangaliidu esindaja Olavi Lepp tõdes, et eraisikute jaoks on muudatus peamiselt vaid visuaalne, sest ettevõtted muudavad oma kontonumbri ise ning internetipangas teevad seda pangad. Lepp märkis, et numbri muudatus ei tohiks eraisikutele ebamugavust tähendada, sest vaevalt keegi oma kontonumbri on pähe õppinud.

Tarbijal on internetipangas võimalik kasutada ka konverteerimisteenust ehk sisestada vana kontonumber, mille pank uude standardisse konverteerib. Konverteerimisteenus peaks olema tarbijale kättesaadav aasta jooksul ning teenus on tasuta.

Ettevõtete jaoks tähendab IBAN vajadust muuta kontonumber ning lisaks teha muudatused ka infosüsteemides. Näiteks töötasude väljamaksmine toimub praegu vanadele numbritele. Lepa sõnutsi ei pea töötajatelt uut kontonumbrit küsima, muudatuste tegemiseks on olemas tehnilised vahendid.  Ka äriklientidel muudab arvenumbrid internetipangas pank. Lepp märkis, et ärikliendilt eeldatakse suuremat võimekust kui eraisikult ning konverteerimisteenust ei pruugi pangad pakkuda.

2. Failiformaadid

Puudutab ettevõtteid, kes saadavad maksekorraldusi pankadele failidena. 1. veebruarist peavad need failid olema senisest erineval kujul ehk ISO 20022 standardile vastavad.

Failimuudatust pank kliendi eest teha ei saa, sest kui ettevõtted pangale faile saadavad, siis on tegemist ettevõtte tarkvaraga, selgitas Lepp.  Kui ettevõte raamatupidamistarkvara ei täiusta, tuleb näiteks praegu failina esitatavad 100 maksekorraldust veebruarist ükshaaval käsitsi internetipangas sisestama.

Lepp märkis, et pankadel on õigus vastu võtta ka vanu faile ja need ise õigesse vormi muuta, aga seal on teatud piirangud.

«See võimalus ei tähenda, et ettevõtetel oleksid pinged maas,» lausus Lepp, märkides, et kui pank sellist võimalust ettevõttele algselt ka pakkuda otsustab, siis ei ole see igavene ning varem või hiljem tuleb muudatused teha.

Muudatus puudutab väga paljusid ettevõtteid ja ka avalikku sektorit.  Siiski ei maksa karta, et näiteks pensionid võiksid jääda veebruarist välja maksmata, sest riik on omalt poolt ettevalmistusi alustanud, kinnitas Lepp.

3. Otsekorraldus

Tänasel kujul otsekorraldust veebruarist enam kasutada ei tohi. Otsekorraldus on Euroopas küll olemas, aga neile kehtivad teised ja keerulised reeglid, mistõttu Eesti on otsustanud üle minna e-arve lahendusele, millele on lisatud püsimakse.

Sama süsteem on kasutusel ka Soomes, Prantsusmaal ja Rootsis.

Maksjale uue korra sisseviimine muudatusi ei tähenda ning ta ei pea omalt poolt midagi tegema, ümberkorraldused teeb ära pank koos makse saaja ettevõttega.

Erakliendi jaoks saab teenus jätkuda aga vaid juhul, kui ettevõte oma muudatused teeb.

Ettevõtte jaoks tähendab see muudatusi üleminekuks otsekorralduse kogumiselt e-arve saatmiseks ehk luua vastav võimekus.

Keskpank ja pangaliit soovitavad ettevõtetel pöörduda oma pankade poole, kes annavad oma klientidele juhiseid, kuidas ja milliseid muudatusi ellu viia.