Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/01/28/1542602t1h42dd.jpg)
Brüssel soovitab homme Läti euroala 18ks liikmeks vastu võtta – vaatamata rahutusele Vene hoiuste üüratu osakaalu pärast pisikese Baltimaa pangandussektoris.
Euroopa Liidu ametnikud võtavad Läti liitumist kui võimalust propageerida ühisraha atraktiivsust – eurokriisist hoolimata.
Samas vinnati Vene raha küsimus märtsis vussikeeratud Küprose-abi käigus taas rambivalgusse. Rühm riike Saksamaa eestvedamisel väitis tookord, et Küprose valitsus oli meelitanud saareriigi lodevalt reguleeritud pangandusse küsitava päritoluga Vene hoiuseid.
Oma 9-leheküljelise «konvergentsiraporti» kavas, mida Financial Times lugeda sai ja mis homme avalikult läbi arutatakse, rõhutab Euroopa Komisjon, et «võtmeküsimuseks on jätkuvalt» Riia vankumatu tahe rakendada rahapesu-vastaseid reegleid ning kehtestada uued pangandusreeglid.
«Lätil on pikad traditsioonid mitteresidentidest, peamiselt SRÜ riikide juriidilistest isikutest pangaklientide teenindamise vallas, mis pakub mitmeid konkurentsieeliseid,» seisab raportis viitega endistele Nõukogude vabariikidele. «Kontroll mitteresidentidega seonduva panganduse üle kujutab endast täiendavat väljakutset... tulenevalt tehingute piiriülesest iseloomust.»
Raport kinnitab, et hiljutised meetmed – sealhulgas nõue, et suurte välishoiustega pangad peavad hoidma käepärast suures koguses likviidseid varasid ning tagama kõrgemad kapitalitasemed – on vähendanud Vene hoiuste põgenemise riskifaktorit. Samuti olevat vähe märke sellest, nagu voolanuks Lätisse Küprosest hulgaliselt raha. Seda ilmselt tänu Riia hoiatustele, et taolist trendi ei tohiks toetada.
Aprilli lõpu seisuga oli 49 protsenti kõigist Läti pangahoiustest välismaist päritolu. ELi standartite valguses on protsent väga kõrge, samas on number alates aasta alguses püsinud stabiilsena. Pärast seda, kui Lätist kriisi alguses massiivselt raha välja voolas, on välishoiuste hulk viimase nelja aastaga järjepidevalt kasvanud, eriti endisest Nõukogude Liidust.
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) hinnangul on endistest Nõukogude liiduvabariikidest pärit 80-90 protsenti välismaisest rahast, mida on kokku 6,3 miljardi lati väärtuses. Kokku on Läti pankades hoiul 12,8 miljardit latti.
Vaatamata pangandusmuredele on Läti Euroopa Komisjoni kinnitusel täitnud kõik neli makromajanduslikku «konvergentsikriteeriumi», sealhulgas pikaajalise hinnastabiilsuse ning lati seotuse euroga alates aastast 2005.
FT poolt läbiloetud dokumendi järgi tehakse ettepanek, et Läti võtaks euro kasutusele 2014. aasta 1. jaanuaril – täpselt kolm aastat pärast seda, kui liitus viimane uustulnukas Eesti.
Läinud nädalal langes Läti teelt euroalasse viimane takistus – riigirahanduse seis. Nimelt kuulutas
Brüssel Riia rahaasjad ELi puudujäägikriteeriumile vastavaks. 2010. aastal, kriisi alguses, ehmatas Läti paljusid oma 8,1-protsendilise eelarvedefitsiidiga. Tänu kasinusele on antud number hetkel vaid 1,2 protsenti.
Suuremat peavalu valmistab peaminister Valdis Dombrovskisele aga rahva eurovastane hoiak. Sel nädalavahetusel võitis kohalkud valimised eurovastane erakond, napsates Riias ligi 60-protsendilise häältesaagi.
Hiljutise arvamusküsitluse valguses toetab euroga liitumist ca 38 protsenti lätlastest, kuid see tõus on tulnud aegamööda ja väga madalalt lähtekohalt. Dombrovskis on rõhunud Eesti kogemusele, kus ühisraha populaarsus viimase kahe aastaga kasvanud on.
ELi ametnikud hoiatavad, et eelmisel nädalal valminud raportit võidakse veel muuta, kui volinikud homme soovitusi vaagima asuvad.
Küll aga on raportit uurides ilmne, et Riia ületab kõiki konvergentsikriteeriume arvestatava varuga ning seetõttu ei ole tõenäoline, et komisjoni üldine soovitus muutuks. Pärast soovituse kõlamist peavad selle allkirjastama ELi 27 liikmesriiki.
Läti protsentides
- 1,2% Läti eelarvepuudujääk, mis 2010. aastal oli 8,1 protsenti SKTst.
- 38% Viimases arvamusküsitluses euroga liitumist toetavate lätlaste osakaal.
- 49% Välisraha osakaal pangahoiustes.
- 80-90% Endisest Nõukogude Liidust pärit raha osakaal välishoiustes (IMFi andmed).
Copyright The Financial Times Limited 2013