/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2013/06/03/1804160t1h5abb.jpg)
Suurima turuosaga varahoidja Swedbank leiab, et kolmas pensionisammas on oma aja ära elanud ning inimeste maksed teise sambasse peaksid olema praegusest märksa suuremad, küündides kümnendikuni brutopalgast.
Swedbank tahab pensionisammaste reformi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Pensionikogumissüsteem on kümme aastat toiminud. Näeme, kui palju inimesed on kogunud teise sambasse ja kui palju juurde kogunud, ning oleme veendunud, et praegune süsteem ei taga vanaduses inimväärset elu,» ütles Swedbanki jaepanganduse juht Ulla Ilisson.
Kõik Swedbanki pankurite ettepanekud lähtuvad arusaamast, et vanaduses äraelamiseks tuleks kogumist alustada varakult ja koguda palju suuremal määral, kui eestlastel see praegu kombeks.
«Praegused pensionärid ei suple rahas, aga tulevikus peaks pension tagama vähemalt 40 protsenti viimasest sissetulekust, kuid väga paljudel ei pruugi see nii suureks kujuneda ja diskussiooni pole ühiskonnas sel teemal olnud,» lisas Ilisson.
Swedbanki pensionifondide juht Loit Linnupõld märkis, et Eestis pole kokkulepet selle kohta, kui suur võiks olla pensionile jäänud inimese sissetulek võrreldes tema viimase palgaga. «Skandinaavias on see 70 protsenti, kõik püüdlevad sinnapoole ja selleks peaks säästma kogu elu iga kuu 20–22 protsenti palgast,» lausus Linnupõld.
Kui Swedbanki ettepanekud kokku võtta, siis panga arvates peaks inimesed panustama pensionikogumisse senisest märksa enam: kolm kuni kümme protsenti brutopalgast. Praegu on see kaks protsenti.