Eesti Posti pakiäri osutus üliedukaks

Aavo Kärmase sõnul läheb pakiäriga nii hästi, et see katab ära kirjateenuste üha vähenevad tulud. Foto: Andres Haabu

Eesti Posti juhi Aavo Kärmase sõnul paisub pakiäri juba mõnda aega tänu e-kaubanduse võidukäigule kui pärmi peal. Suurem kasv aga on ilmselt veel ees.

Viimasel ajal kuuleb tihti, et Eesti Posti Post24 automaadid on pakke pungil täis ja inimesed lausa hädas, sest ei saa pakke ära anda. Kas pakiäris läheb siis tõesti nii hästi?

Nii on. E-kaubandus ning selle kaudu liikuvad pakid on meie pakiärile nagu mootor. Pakimahud aga kasvavad kõikjal maailmas, mitte ainult Eestis ja Balti riikides. Kasv on kahekohalise protsendiga, Euroopas oli see näiteks 20 protsenti aasta jooksul, Aasias ja USAs aga on kasv veel suurem. Meie pakimahud kasvasid eelmise aasta jooksul 17 protsenti.

Eriti muu maailma näitel paistab selgesti silma, et inimestele meeldib internetist asju osta. Tõsi, meil on siin veel kõvasti kasvuruumi – oleme küll e-riik, meil on palju e-teenuseid ja inimesed kasutavad neid internetis usinalt, kuid ostusid teeb internetis ehk vaid 20 protsenti Eesti arvutikasutajatest. Lääne-Euroopas on see protsent kaks korda suurem, nõnda et meil on arenguruumi.

Eks inimeste ostujulgust mõjutab see, kui palju maksab kauba kohaletoimetamine, kui kindel internetist ostmine tundub ja kuidas käib kauba tagastamine. E-kaubanduse arengut vaadates ei paista aga kuskilt välja, et majanduses oleks seisak.  

Pakimahud, mis meie juurest läbi käivad, on kasvanud ootamatult kiiresti. Kui eelmisel aastal Post24 automaate silmas pidades plaane tegime, siis nägime ette, et peame laienema, sest turul on nõudlust. See on nüüd tehtud – sel kuul panime mõnes kohas üles suuremad automaadid ja lisasime ka uusi kohti, kuid näha on, et tuleb lähiajal veel laieneda. Näiteks Lasnamäel on Euroopa üks suuremaid välitingimustes asuvaid pakiautomaate – terve seina suurune, sinna saab panna 270 pakki ja ikkagi on see tihtipeale täis. Me ei räägi enam vaid maakonnakeskustesse automaatide ülesseadmisest, vaid ka väiksematesse kohtadesse. Meil ei olegi sellist pakiautomaati, mida inimesed usinasti ei kasutaks.  

Kui suur tükk Eesti pakiturust teie käes üldse on?

Otseselt pole keegi seda mõõtnud, aga me ise hindame, et pool turust võiks meie käes olla küll.  

Avasite möödunud nädalal ametlikult pakiautomaatide võrgustiku Lätis. Rääkige natuke lähemalt Läti ärist – mis sealsel pakiturul toimub?

Lätis on meil 29 automaati ja ametlikult avame võrgu nüüd. Tõsi, oleme seal turul teenust osutanud eelmise aasta lõpust ja mahud kasvavad kogu aeg – iga järgmine nädal on parem kui eelmine. Selles äris on iseloomulik, et kui kliendid on asja omaks võtnud ja harjunud, asuvad nad ka aktiivseteks kasutajateks. Nii ongi läinud, meid on omaks võetud, inimesed saadavad usinalt pakomat’ide (pakomat – nii kutsuvad lätlased pakiautomaate – toim) kaudu pakke ja sadakond Läti internetipoodi on meiega juba liitunud.

29 automaadist 19 on Riias, ülejäänud automaadid on 12 Läti suuremas linnas. Läti võrk aga pole kindlasti veel selline nagu Eestis, kus mahud on kohati suuremad kui teenindada jõuame.

Alustate koostööd Saksa Postiga (DHL). Milles see seisneb?

Rahvusvahelises e-kaubanduses ei suuda Eesti Post ise jõuda suurte internetipoodideni ja sellepärast oleme DHLiga kokku leppinud selles vallas koostöö – nemad on meie partner globaalsete pakkide siiatoimetamisel ja meie toimetame pakid siin edasi saajatele.

Millisena paistab Eesti Post maailma postiäris?

Small is beautiful! [Väike on ilus – ingl.] Eristume oma elektrooniliste teenustega, nagu e-arved, tähitud kirjade elektrooniline saatmine, mille eest saime eelmisel aastal ka rahvusvahelise tunnustuse. Nende teenuste mahud pole küll praegu suured, kuid kasvavad kiiresti. Ka pakiautomaatide lahenduse eest oleme saanud rahvusvahelise auhinna. Määravaks sai see, et meie automaatidest saab paki saata kas teise automaati, kulleriga koju või postkontorisse. Maailmas on küll olemas sarnaseid pakiautomaatide võrgustikke, kuid selliste valikutega süsteemi pole.