/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
/nginx/o/2009/03/03/142456t1haee1.jpg)
Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) hinnangul mõjutaks väikese sissetulekuga inimesi vähem see, kui riik suurendaks maksuvaba tulu määra ja tõstaks samas tulumaksumäära, käibemaksu aga tõsta ei tohiks.
Ametiühingute keskliit taotleb tulumaksu tõstmist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ilmselt ei pääse Eesti ka ettevõtte tulumaksu taastamisest - rääkigu meie poliitikud, mida tahavad. Ja omaette mahukas teema on sotsiaalkindlustuse rahastamine, kuhu kindlasti on vaja leida täiendavaid tuluallikaid,» lausus Taliga.
Mis puudutab maksude tõstmist, siis on EAKL tema sõnul korduvalt välja öelnud, et senine maksu- ja eelarvepoliitika on olnud vale, sest lähtus täiesti utopistlikust eeldusest, et majanduskasv, tööhõivekasv ja palgakasv jätkuvad veel pikka aega samas tempos nagu viimased 10 aastat. «Ainult sellistel tingimustel oleks võimalik vähendada tulumaksu määra, ilma et riigi tulude kogulaekumine väheneneks,» selgitas Taliga.
Ta lisas, et täna peaks olema selge igale terve mõistusega inimesele, et riigi ülalpidamine on suhteliselt kallis, eriti veel Eesti-taolisele väikeriigile. «Seadmata kahtluse alla vajadust tõsta riigi toimimise ja rahakasutuse efektiivsust, ei saa kulukärped olla eesmärk iseeneses - vastasel juhul jõuame olukorrani, kus riigi tuludest piisab vaid riigikogu ja valitsuse liikmetele palga ja esindustasude maksmiseks,» hoiatas Taliga.
Tema sõnul on esmalt vaja paika panna see, mida riik peab tegema, teiseks see, kui palju selleks raha on vaja ja alles seejärel, kuidas see summa kokku saadakse. «Tänaseks on täiesti selge, et tarbimismaksud on Eestis regressiivsed ehk mida väiksem on inimese
sissetulek, seda suurema osa ta sellest kulutab just tarbimismaksudele, eelkõige käibemaksule,» lausus ametiühingute keskliidu juht.