/nginx/o/2013/06/01/1796890t1h0afd.jpg)
Nagu selgus, oli Prantsusmaa ja Saksamaa poolt Pariisis kokkulepitud euroala reformimeetmete sügavusse peidetud ettepanek, mis hämmastas ja vapustas naabreid Hollandis: 17 rahandusministri «eurogrupp», mis kannab oma õlul bloki majanduspoliitika põhiraskust, peaks saama täiskohaga permanentse presidendi.
Hollandlaste jaoks on idee problemaatiline, sest alles kuus kuud tagasi sai eurogrupp endale uue poole kohaga juhi – nende oma rahandusministri Jeroen Dijsselbloemi.
«Väga halb idee, väga halb ajastus,» ütles Dijsselbleomi Tööpartei välispoliitika eestkõneleja Hollandi parlamendis Michiel Servaes. «Meil on ELis juba niigi piisavalt palju presidente.»
Dijsselbloemi jaoks tuli uudis nagu välk selgest taevast. Kiiruga väljastas tema pressiesindaja teate, et Hollandi valitsus ei toeta antud ideed ning Dijsselbloem ei loobuks rahandusministri ametist.
«Permanentse esimehe risk oleks, et sellest kujuneks poliitiline positsioon, mis tekitaks veelgi rohkem institutsioonidevahelist konkurentsi Euroopas,» ütles Hollandi peaminister Mark Rutte. «Me eelistame asjade praegust korraldust.»
Kuigi Dijsselbloemi ametiaeg algas teatud raputustega, kinnitavad Prantsuse ja Saksa ametnikud, et nende ühine igatsus täiskohaga presidendi järele – Pariisis pikemat aega aetud poliitika, millele Berliin siiani vastu punnis – ei kujuta endast hinnangut hollandlase tööle.
«On väga kurb, et sakslased alguses survestasid meid seda ametikohta vastu võtma, ning nüüd, kuus kuud hiljem... ütlevad nad, et vaja on permanentset esimeest,» ütles üks endine Hollandi tippdiplomaat. «Kuigi Saksamaa mõtleb ju meie moodi ja jagab meie vaateid, läheb lõpuks ikka alati nii, et nad otsivad diili Prantsusmaaga.»
Copyright The Financial Times Limited 2013