Eesti lehmakasvatajad täitsid 92% piimakvoodist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimasel kvoodiaastal Eestis toodetud 607 000 piimatonni on 92 protsenti Eestile määratud piimakvoodist.
See tähendab, et märtsis lõppenud kvoodiaastal toodeti ligi 6000 tonni piima enam kui eelmisel kvoodiaastal, teatas põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet. Samas jäi kvoodi täituvus eelmisele aastale alla, toona oli see 93 protsenti.
PRIA kinnitusel on põhjus selles, et euroliidus suurendati viimase aasta kvooti kahe protsendi võrra.
Ameti teatel on sel aastal vähenenud ka kvoodiomanike hulk, kuid kuna piimatootmine kasvab, ei näita see mitte piimatootmise hääbumist, vaid piimatootmisettevõtete kasvamist.
Piimatootmise kvoote kasutatakse Euroopa Liidus nõudluse ja pakkumise tasakaalustamiseks. Riikide suhtes, kus piimatoodang kvooti ületab, rakendatakse trahve. Piimatootjad võivad taotleda kahesugust kvooti - üks lubab müüa piima kokkuostjaile ja töötlejaile, teine lubab ise turustada piima või sellest valmistatud tooteid.
1. aprillil alanud uuel kvoodiaastal tõusis kõigi euroliidu liikmete piimakvoot taas ühe protsendi võrra, Eestile eraldati 657 000 tonni tarnekvooti ja 8908 tonni otseturustuskvooti. Alanud kvoodiaastast on aga tootjaile individuaalse kvoodi täituvuse piiriks 85 protsenti endise 70 asemel, mis tähendab et kvoodi vähem kui 85-protsendilise täitmise puhul vähendatakse selle totoja kvoodikogust.
Taotlusi kvoodi suurendamiseks võtab PRIA vastu 1. juulist.