Ministeerium nimetas poliitilist streiki seadusetuks
28. mai 2009, 17:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalministeeriumi hinnangul pole Eesti seadustes paragrahvi, mis lubaks ametiühinguil korraldada poliitilisi streike, seega võib ületulevaks nädalaks planeeritud streik olla ebaseaduslik.
«Eesti seadus ütleb, et streik peab olema tööalaste õiguste kaitseks ja tööalaste nõudmiste kaitseks,» kommenteeris sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Egle Käärats. «Üldiste sotsiaalpoliitiliste nõudmiste esitamine ei ole streigi abil võimalik.»
Käärats lisas, et samas pole poliitiline streik ka otsesõnu keelatud.
«Meil puudub ka selgesõnaline poliitilise streigi keeld nagu paljudes riikides. Meil ei ole lisaks keelatud ka ametiühingute poliitiline tegevus nagu mitmes Aasia ja Araabia riigis,» jätkas Käärats.
Meeleavaldus pole streik, aga kui protestidele lisanduvad ka tööseisakud, siis on see tema hinnangul juba ebaseaduslik tegevus.
«Kui lisaks meeleavaldustele töötajad katkestavad töö tööandja juures, siis lõpliku hinnangu peab andma kohus, aga minu hinnangul on see lubamatu tegevus Eesti seaduste järgi,» ütles Käärats.
Ametiühingud on lubanud korraldada järgmisel nädalal meeleavalduse ja ülejärgmisel juba streigi. Ametiühingujuht Harri Taliga ütles, et väljaastumistega ei taotleta hüvitiste suurendamist või mõnd muud kindlat hüve. Taliga sõnul mõistavad ametiühingud, et töölepinguseadusega lubatud kopsakaid hüvesid ei saa praegu välja maksta.
Taliga toonitas, et ametiühingud protestivad selle vastu, et kolmepoolne kokkulepe töölepingu osas on nende nõusolekuta rikutud. Ametiühingud nõuavad seda, et valitsus ei teeks nendega kooskõlastamata töölepinguseadusse muutusi.
«Nõuame, et muudatusi tehtaks ainult kolme osapoole kokkuleppel,» ütles Taliga.
Sotsiaalminister Hanno Pevkur taandas end poliitilise streigi seaduslikkuse hindamisest, märkides, et pole endale isiklikult teemat selgeks teinud. Ka justiitsministeeriumi ametnikud leidsid, et selles küsimuses on esmane sõnaõigus sotsiaalministeeriumi juristidel.
Taliga väidete kohta ütles Pevkur, et kahe kuu jooksul märtsist maini ei suutnud ametiühingud ja tööandjate keskliit kokku leppida töölepinguseaduse kärpeid. Pevkur märkis, et valitsus ei saanud enam kauem oodata ja pidi ise otsustama.
Kääratsi sõnul võib mõni tööandja poliitilise streigi kohtus vaidlustada. Kohtus saab nõuda streigi ebaseaduslikuks kuulutamist, esmase õiguskaitsena võib kohus ka streigi päevapealt katkestada. Aga see kõik sõltub juba kohtuniku otsusest ja sellest, kas mõni firmajuht kohtusse pöördub.
Kääratsi sõnul pole mõtet viidata ka ILO konventsioonidele, sest streigivabadus on Eestis tagatud ja ILO arusaam streigist tähendab ikkagi seda, et streikida saab asukohamaa seaduste järgi.