/nginx/o/2013/05/28/1786820t1h2761.jpg)
Elektrilevi tellimusel 5-15-aastaste laste vanemate seas tehtud üle-eestilisest uuringust selgus, et välise elektrivõrguga seotud ohtude eest hoiatab oma lapsi vaid viis protsenti lapsevanematest. Lisaks selgus, et paljud lapsevanemad teavad elektriohtudest liiga vähe.
«Elektriõnnetusi juhtub muude õnnetustega võrreldes harvem ja elektriohutusel on seetõttu ka lasteaia- ja kooliprogrammides vähem tähelepanu,» tõdes Elektrilevi juhatuse liige Jaanus Tiisvend. «Kui elektriõnnetus aga juhtub, siis võib see olla väga traagiliste tagajärgedega, mistõttu on äärmiselt oluline, et iga lapsevanem räägiks oma lapsele, kuidas elektriga ohutult ümber käia,» lisas Tiisvend.
Uuringust selgub, et ligi pooled lapsevanematest peavad elektriga seotud ohtusid oma lapsele väikeseks ning 23 protsenti hindas seda keskmisel skaalal. Seega valdavalt elektriohtusid ei tähtsustata.
Oma lapsi pole üldse elektriohtude eest hoiatanud üheksa protsenti lapsevanematest. Kõige rohkem on lapsevanemad rääkinud lastele kodukeskkonnaga seotud ohtudest ehk sellest, kuidas käsitleda ohutult pistikuid, seinakontakte ja koduelektroonikat. Seda, et töötav elektriseade ja vesi ei sobi kokku, oli lastele rohkem rääkinud vanem vanuserühm (35-49-aastased vanemad). Väga vähe olid vanemad lastele selgitanud aga välise elektrivõrguga seotud ohtusid – vaid viis protsenti olid hoiatanud mahakukkunud liinide eest või selgitanud elektrikilbist eemalehoidmise vajadust.
Sellele, kuidas õigesti eemalduda mahakukkunud elektriliinist, oskas õigesti vastata alla kolmandiku lapsevanematest ja teadlikkus oli suurem meeste seas. Mahakukkunud liinist tuleb eemale liikuda kas jalgu üksteise vastu lohistades neid teineteisest eemaldamata või koos jalgadega või ühel jalal hüpates. Nii väldid eluohtlikku sammupinget, mis tekib kahel jalal astudes juhul, kui juhtme läheduses olev maapind on pinge all.
«Üldiselt küll maaühenduse korral lülituvad liinid välja, kuid siiski võib tekkida erinevaid olukordi, kus rikke korral püüab liin end esialgu automaatselt taaspingestada. Seega, isegi kui kukkunud juhtme lähedusse sattusid ohutult, ei anna see sajaprotsendilist kindlust, et liin ei võiks pinge alla sattuda,» hoiatas Tiisvend.
Tema sõnul on läheneva suve ja äikesehooaja eel eriti oluline, et lapsevanemad räägiksid lastele, et kollase elektriohu märgiga kohtadest ja mahalangenud elektrijuhtmetest tuleb eemale hoida.
Maikuus Turu-uuringute AS korraldatud uuringu eesmärgiks oli selgitada lapsevanemate suhtumist elektriga seotud ohtudesse ning seda, kas ja milliseid ohutusnõuandeid lastele edastatakse. Uuring tehti Omnibussi uuringu raames, kus elektriohutuse küsimustele vastas 216 lapsevanemat.
Lapsega koos saab läbi teha elektriohutuse testi ja vaadata Elektrijänese nõuandeid siit.