/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2013/05/28/1786750t1h5716.jpg)
Kui veel mõned kuud tagasi oli ettevõte kindel, et hakkab Eestis autokütust tootma, siis eilse teate järel on kõik lahtine.
Eesti Energia loobub diislitehasest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Energia teatas eile, et alustas läbirääkimisi Viru Keemia Grupi (VKG) ja Kiviõli Keemiatööstusega, et kaaluda ühise rafineerimistehase rajamist põlevkiviõlist autokütuseks sobiliku diisli tootmiseks. Ettevõtte teatel on väikese rafineerimistehase ehitus liiga kulukas.
«Väike rafineerimistehas ei lenda,» ütles Eesti Energia juht Sandor Liive. «Põlevkiviõli on ka iseseisvalt müüdav: rafineerimisest tulenev lisakasum on sedavõrd väike, et seda ei tasu alati taga ajada.»
Varem olid ettevõtte esindajad rääkinud, et soovivad ehitada tehast, mis annaks 600 000 tonni diislikütust aastas. «2017. aastast ületab Eesti Energia diislikütuse toodang Eestis tarbitava diislikütuse koguse,» teatas riigifirma veel mullu.
Nüüd on õhulossid purunenud. Eesti Energia teatas eile, et diislitootmise tähtaeg – 2016. aasta – lükkub edasi.
Peale ärilise riski mõjutab ettevõtte otsust ka Euroopa Liidu kütusedirektiiv, mis keelab põlevkivist toodetud diisli müügi. Seda tohiks müüa segatuna traditsioonilise naftast toodetud diisliga.
Eesti Energia plaane õõnestab ka õlitehase uus tehnoloogia, mida pole firma seni suutnud tööle saada. Ettevõte lubas seda teha juba mullu sügisel, kuid täisvõimsust pole uus tehas suutnud veel arendada.
Paralleelselt Eesti Energiaga kavandab õli rafineerimise tehast ka VKG. Viimasel on projekteerimishange juba lõppenud, samuti on lõpusirgel rafineerimistehase ehitushange.
VKG juhatuse liige Jaanus Purga märkis eile, et avalikustavad hanke tulemuse juuni algul. Ta polnud valmis ütlema, kui palju on pakkumused VKG loodetust kõrgemad.
Veel selle aasta algul ütles VKG juht Priit Rohumaa, et tehas vajab aastas 750 000 tonni põlevkiviõli, millest saab toota umbes 350 000 tonni diislikütust ja teist sama palju laevakütust.
Tema sõnul on ettevõte kulutanud põlevkiviõlide järeltöötluskompleksi investeeringu ettevalmistuseks üle viie miljoni euro.
«Alati on mõistlik kaaluda suurema tehase koos rajamist. Vastavasisulisi pakkumisi on VKG teinud aastate jooksul mitmeid, kuid kahjuks ei ole ettevõtted seni ühist nägemust saavutanud,» ütles Rohumaa.
«Kui saaksime Eesti Energiaga kokkuleppele, siis oleks väga hea tulemus,» märkis Purga ja lisas, et Eesti Energia juhtkonna suhtumine on viimastel kuudel muutunud. Ta vihjas seni õlitööstuskompleksi rajamist vedanud Harri Miku lahkumisele eelmise aasta lõpus.
«Varem koostegemise lootust ei olnud, aga pärast muudatusi juhtkonnas on Eesti Energia muutunud paindlikumaks,» ütles Purga.
Ta toonitas, et VKG ei soovi loobuda valitud tehnoloogiast. See aga tähendab, et ühine tehas peaks tulema just nende tehasekompleksi. Viimane omakorda tähendab seda, et jäme ots ja suurim tulu hakkab samuti laekuma VKG-le.
Ühine investeering lubaks ehitada suurema tootmismahuga tehase. Sellises äris on mahud väga olulised, sest kasumimarginaali lisada on keeruline, tulu tuleb mahtudelt.
Samas oleks ka VKG juba kavandatud tehas vajanud enam õli, kui VKG ise toodab. Selle käimashoidmiseks oli juba arvestatud kolmanda õlitootja Kiviõli Keemiatööstuse toodanguga ja võib-olla oleks vaja olnud ka Eesti Energia toodangut.
Kiviõli Keemiatööstusel pole plaani ehitada oma järeltöötlust, kuid ettevõtte omanikud vahetusid hiljuti. Tehase omanike ringis on nüüd Alexela, mis on Eestis viimasel ajal jõudsalt laienenud.