Valitsus kinnitas riigi eelarvestrateegia aastateks 2010-2013
28. mai 2009, 12:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsus kinnitas täna riigi eelarvestrateegia järgnevaks neljaks aastaks (2010-2013), mille kohaselt on valitsuse peamisteks eesmärkideks eelarvepoliitika jätkusuutlikkus, lihtne ja stabiilne maksusüsteem, paindlik riigieelarve struktuur, investeeringute mahu kasv ning avaliku sektori ümberorganiseerimine.
Olulisima sihina kinnitas valitsus soovi saavutada valitsussektori eelarve ülejääk 2012. aastaks. 2010. aastaks planeeritakse eelarvedefitsiiti 2,9 protsendi piiresse SKTst, mis eeldab täiendavate eelarvepositsiooni parandavate meetmete rakendamist umbes 9 miljardit krooni. 2011. aastal väheneks valitsussektori eelarve defitsiit 1,5 protsendini ning alates 2012. aastast väljub valitsussektori eelarve puudujäägist ja hakkavad taastuma riigi reservid.
Tänaste maksupoliitiliste otsuste korral oleks riigieelarve tulude maht järgneva nelja aasta jooksul umbes 80 miljardit krooni. Kui uusi eelarvelisi otsuseid ei tehta, on riigieelarve kulud samas järgneva nelja aasta jooksul 90 miljardit krooni.
Rahandusministrit asendava põllumajandusministri Helir-Valdor Seederi sõnul on selge, et selliste aastaste tulude ja kuludega soovitud eelarvepositsiooni saavutada ei ole võimalik.
«Eesti majanduse ja eelarve pikaajalise jätkusuutlikkuse ning arengu heaks tuleb teha keerulisi otsuseid nii 2009. kui ka 2010. aasta kohta. Siin ei ole tegemist mitte soovide ja võimaluste, vaid vältimatu vajadusega,» selgitas Seeder.
Oluliselt suureneb järgnevatel aastatel mittemaksuliste tulude osakaal riigieelarves ning seda peamiselt välisvahendite kasutamise arvelt. «Kahtlemata on välistoetuste ärakasutamine üks Eesti edasise arengu võtmeküsimusi. Olulisel kohal on välisvahendite programmide ja meetmete veelgi suurem kohandamine olukorrale vastavaks, et elavdada majandust ja tööturgu,» nentis Seeder. «Eurotoetuste meetmete ülevaatamisega tegelevad rahandusministeeriumi eestvedamisel juba kõik vastutavad ministeeriumid.»
2010. ning 2011. aastal on riigieelarve prognoosi kohaselt defitsiidis. Tulusid ületavad kulud planeeritakse katta eelkõige juba sõlmitud lepingute alusel saadava laenukapitaliga. 2009. aastal sõlmis riik laenulepingud Euroopa Investeerimispanga ja Swedbankiga, et katta eelarvedefitsiiti, soodustada investeerimist ning suurendada riigikassa likviidsust. 2010. aastal jätkab riik EIB laenu väljavõtmist investeeringute tarbeks.
Eeldatavasti jätkavad kohalikud omavalitsused kogu prognoosiperioodil puudujäägis eelarvega, mida finantseeritakse nii laenude kui ka eelnevate perioodide reservide abil. Valitsussektori võlakoormus kasvab 2008. aastal 4,8 protsendilt 2009. aastal 8,2 ning 2010. aastal 9,7 protsendini SKTst.
Riigi eelarvestrateegia 2010-2013 avaldatakse rahandusministeeriumi veebilehel neljapäeval.