/nginx/o/2011/08/30/727996t1hd265.jpg)
Euroopa Keskpank (EKP) pakub oma abi putitamaks ELi finantstehingute maksu, vältimaks «negatiivset mõju» turgude stabiilsusele.
Euroopa Keskpank adub finantstehingute maksus ohtu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
11 euroala riigi poolt ette pandud «Robin Hoodi maks», mida kooritaks tehingutelt võlakirjade, aktsiate ja tuletisinstrumentidega, on põrkunud vastu finantstööstuse jõulist vastuseisu – viimane hoiatab, et maks võib turud kokku kuivatada, kasvatada oluliselt investorite kulutusi ning kahjustada pankade kasumeid.
Avalikult ei ole EKP seisukohta võtnud, rõhutades seda, et neil puudub mandaat antud valdkonnas tegutsemiseks. Küll aga annab nende pakkumine maksu disainimises «konstruktiivselt osaleda» märku, et keskasutus on tegelikult rahutu meetme mõjude pärast finantsturgudele ja reaalmajandusele.
EKP juhatuse liige Benoît Cœuré ütles Financial Timesile: «Me oleme valmis osalema konstruktiivselt valitsuste ja Euroopa Komisjoni töös, tagamaks, et [finantstehingute] maksul ei oleks negatiivset mõju finantsstabiilsusele.»
Maksu propageerijad loodavad, et see hakkab tooma sisse 30-35 miljardit eurot aastas ning õhutab pankureid vastutustundlikumalt käituma.
Samal ajal on Brüsselis puhkenud vaidlused, mille tulemusel lükkub maksu rakendamine üsna kindlasi kaugemale paikapandud tähtsajast 2014. aasta 1. jaanuaril. EKP sekkumise valguses on ühtlasi tõenäoline, et meedet hakatakse oluliselt lahjendama.
Eriti ärevil on EKP maksu mõju pärast võlakirjadega kauplemisele ja repo- ehk tagasiostulepingute turule (lepingud, mille põhjal laenu võtja müüb lühiajalised väärtpaberid, näiteks riigivõlakirjad, laenuandjale ning kohustub need hiljem tagasi ostma lepingus ette nähtud hinnaga pluss kindel intress). Repolepingud on finantssüsteemi igapäevase likviidsuse jaoks eluliselt olulised.
Aprillis hoiatas Saksa keskpanga Bundesbanki president Jens Weidmann, et praegusel kujul teeks finantstehingute maks «repoturule arvestatavat kahju». Kui nimetatud turg ei toimiks nagu kord ja kohus, peaksid keskpangad «veel tükk aega pärast kriisi lõppu olema sügavalt kaasatud likviidsuse ümberjagamisse pankade vahel».
EKP usub, et turub peaksid intressimäärade muutused efektiivselt reaalmajandusele «üle kandma».
Keskpank on põhimõtteliselt valmis toetama repoturu vabastamist finantstehingute maksust. Samuti on EKP seda meelt, et ettevõtteid tuleks kaitsta kõrgendatud kulude eest, mis tuleneksid tuletisinstrumentide kasutamisest riskide maandamiseks tavaliste tehingute puhul.
Cœuré'i kommentaaridest võib ühtlasi välja lugeda, et EKP piirduks aktsiate puhul Briti stiilis tempelmaksu ehk dokumendilõivuga.
Finantstehingute maks sattus läinud nädalal Kopenhaagenis toimunud Rahvusvahelise Kapitaliturgude Assotsiatsiooni (ICMA) aastakoosolekul tugeva kriitika alla. Hakan Wohlin Deutsche Bankist ütles Financial Timesile, et võlakirjaturud on «fenomenaalselt atraktiivne» viis säästude investeerimiseks. Finantstehingute maks võrduks Wohlini sõnutsi liiva viskamisega Mercedes-Benzi mootorisse. «Tulemus poleks just parim,» ütles ta.
Readingi ülikooli teaduri Richard Comotto sõnutsi ei mõista maksu eestkõnelejad repoturu olemust. «Arusaam, et kõik, mis on lühiajaline, on spekulatiivne, on jabur. Inimestel on vaja likviidseid varasid, et olla võimelised reageerima ootamatustele praeguses ebakindlas olukorras,» ütles ta.
ICMA esindaja ja Euroopa repotehingute nõukogu esimees Godfried de Vidts ütles, et antud turg «toetab turvalist äritegevust ning aitab [turul] toimida nii nagu reeglid ette näevad».
Copyright The Financial Times Limited 2013