Kui silme ees on liitreaalsus

Külastaja proovib Google’i konverentsil San Franciscos uut imeprilli. Foto: SCANPIX

Ülemaailmse netilehitseja uus tehnikavidin toimib kui kõikenägev silm, mis salvestab ja taasesitab nähtut.

34 aastat tagasi emigreerusid matemaatikud Mihhail ja Jevgenia Brin koos kuueaastase Sergeiga Nõukogude Liidust juutide immigratsiooniprogrammi raames Ameerika Ühendriikidesse.

Mõlemast vanemast Brinist said USAs nõutud teadlased, Mihhail alustas tööd Marylandi ülikoolis, Jevgenia kosmoseagentuuris NASA. Poeg Sergei ei jäänud andekuselt neist maha ning pärast Marylandi ülikooli bakalaureusekraadi sai ta riikliku stipendiumi Stanfordi, kus omandas 1995. aastal arvutiteadustes magistrikraadi. Samal aastal tutvus ta Larry Page’iga, kellega kolm aastat kestnud katsetuste järel andmebaaside ja otsingute vallas loodi nüüdseks kõigile tuntud internetihiiglane Google.

Kui Page oli peamiselt hõivatud kiirelt kasvava ettevõtte üldise juhtimisega, siis Brini osaks jäi tehniline arendus, 2011. aastani oli ta ametis ettevõtte tehnoloogiajuhina.

Geenius Brin
Kuigi Google’i asutamisest möödunud 15 aasta jooksul pole algne äriidee ehk otsingumootor oma tähtsust minetanud, on suuresti tänu Brini laialdastele huvidele ja ambitsioonidele firma tegutsemisampluaa tunduvalt laienenud.

Lisaks mitmetele avalikele teadus- ja arendusprojektidele tegutseb ettevõttesiseselt ka salajane asutus nimega Google x, mille tööd kureerib Brin. Väidetavalt on seal korraga töös umbes sada erinevat, tihti ulmelise sisuga projekti, millest suurem osa ei jõua kunagi avalikkuse ette.

Praegu on siiski laiemalt tutvustatud kahte radikaalset ideed – Google’i juhita autosid, millest kirjutasime eelmises Otsustajas, ning Project Glassi, millega arendatakse Google Glassi nimelist pea külge kinnituvat liitreaalsuse kuvamiseks loodud seadet.

Seadme tööpõhimõte on tegelikult üsna lihtne. Prillidega sarnane seade kuvab inimese vaatevälja spetsiaalse rakenduse abil nutitelefonist või Google’i kontolt saadavat lisainformatsiooni, samuti on selle abil võimalik filmida ja pildistada kõike seda, mida inimene pidevalt näeb.

Glassi «prillisang» on puutetundlik, mis tähendab, et seadet saab juhtida lisaks häälkäsklustele ka sõrmeviibutuste abil.

Google Glass on varustatud 5-megapikslise kaameraga, mis on võimeline salvestama kuni 720 p kvaliteediga videopilti, ekraani lahutusvõimeks on arendajate teatel 640 x 360 pikslit. Protsessor on kahetuumaline ARM-tüüpi 1,2 GHz taktsagedusega Texas Instrumentsi OMAP 4430, mille muutmälu on 1 GB, ühendustest on olemas nii WiFi kui Bluetooth, lisaks on seade varustatud mitmete erinevate liikumist ja kuvatavat pilti mõõtvate sensoritega ja laadimiseks micro-USB pesaga.

Testseadmed töös
Seadme testimine algas mullu aprillis ning sellest ajast alates on Sergei Brin seda erinevatel üritustel ja arendajate konverentsidel pidevalt demonstreerimas käinud.
Selle aasta veebruaris kuulutas Google välja nädal aega kestnud võistluse Glass Exploreri programmis osalemiseks ehk igal huvilisel oli võimalik kandideerida Google Glassi esmase versiooni testijaks.

Kokku ilmselt veidi vähem kui 8000 võitjat, kelle seas on nii tavatarbijaid kui ka professionaalseid tark- ja riistvaraarendajaid, on praeguseks oma seadmed 1500 dollari eest kätte saanud ning mõned nädalad neid ilmselt üliagaralt testinud. Samuti on oma testseadme kätte saanud mitmed mainekad meediaväljaanded.

Google Glass jõuab tavamüüki ilmselt selle aasta lõpus või järgmise aasta alguses ning palju soodsama hinnaga kui algsed Exploreri versiooni seadmed. Mitmete allikate teatel on Google tegemas agaralt koostööd ka selliste nimekate päikeseprillitootjatega nagu Ray-Bani ja Warby Parker, mis võib tähendada seda, et tulevikus võib Google Glassi leida ehk ka tavalisest prillipoest.
Juba enne tavamüüki jõudmist on seade aga jõudnud tekitada palju kartusi inimeste privaatsuse rikkumise pärast, sest selle abil on võimalik hõlpsalt pildistada ja filmida inimesi ilma nende nõusolekuta.

Ameerika Ühendriikides on mitmed asutused juba ennetavalt Google Glassi kasutamise oma territooriumil keelanud ning mitu riiki, näiteks Venemaa ja Ukraina, on nende kasutamise seaduslikkuse kahtluse alla pannud.

Google Glassi katsetanud inimeste arvamused seadme kohta varieeruvad seinast seina. Ühed leiavad, et see ongi järgmine suur samm tarbijaseadmetes, teised näevad seda vaid mänguasjana. Üsna palju on läbi käinud arvamus, et Google tahab sellega pigem näidata uut suunda, mitte tuua turule uut perfektselt toimivat toodet, millega raha kokku kühveldada.

Paljud katsetajad on Google Glassi praegusele Exploreri versioonile ette heitnud, et see on ebamugav, aegunud riistvara ja nõrga akuga. Samuti on mõned tarkvaralahendused kohmakad – näiteks on kritiseeritud meilide saatmise keerukust ning ette heidetud tavapärase Google Mapsi kaardiplatvormi kasutamist, mitte reaalse 3D-tänavapildi kuvamist. Samas etteheited näitavad, et inimestele läheb uus tehnoloogia korda ning nad oskavad juba ise sellele uusi rakendus- ja parendusvõimalusi leida.

Ulmekirjaniku vähene huvi
Tarkvararakenduste tootjad on igatahes huvi üles näidanud ning arendusprogrammi on kaasatud ka näiteks internetioksjonifirma eBay.

Hiljuti andis Postimehele intervjuu ulmekirjanik, küberpungi žanri üks suurtest nimedest Bruce Sterling, kellel avanes võimalus Google Glassi aprillis Berliinis katsetada. Tema hindas seda huvitavaks, kuid mitte väga pikaajalise populaarsusega tehnoloogiaks.

«Ma ei usu, et hakkame Google Glassi igapäevases elus kasutama. Pigem on selleks ajaks kasutusel kile, mis kleebitakse päris prillide klaasile, kuhu saab andmeid kuvada. Google Glass on üleminekutehnoloogia: isegi kui see saab populaarseks, pole menu mingil juhul pikaajaline. See on üks Sergei Brini jaburatest ideedest,» arvas ta.

Eks näis, kas ulmekirjanik oskas praegu tavatarbijale veel ulmelise seadme tulevikku õigesti ennustada.