Nordea trügib kolmandaks suureks pangaks

Nordea filiaali juht Vahur Kraft Foto: Toomas Huik

Nordea panga Eesti filiaali juhi Vahur Krafti sõnul annab majandusele pikaajalise kasvu veelgi tihedam lõimumine Põhjamaadega.

Euroopas kestab juba viiendat aastat kriis, esmalt finantskriis, nüüd võlakriis. Kui palju kulub veel aega kriisist ülesaamiseks?

Majandus toimibki tsüklitena. Küsimus on, kas tsüklite ajalised perioodid ja amplituudid on muutunud. Optimistina võiks öelda, et praegu on langus, millele järgneb tõus. Kriisi lahendamise instrumentaarium on muljet avaldav.
Euroopa Keskpank on lubanud teha kõik, mis vaja euro alalhoidmiseks, andes piiramatut krediiti pankadele ja ostes turgudelt riikide võlakirju. See on üks näide, kuidas kriisi lahendamiseks on astutud täiesti teistsuguseid ja siiani kujutlematuid samme.

Riigid on tõhustanud majanduspoliitilist koostööd. Kolmandaks käib kogu finantssektori korrastamine: pangandusliit läbi ühtse järelevalve ja hoiuste tagamise. Instrumentaarium on jõuliselt arenenud, mis annab lootust, et kriisist väljunud Euroopa on tervikuna konkurentsivõimelisem, paremini integreeritud ühisturuga ja väiksema tööpuudusega. Mõne aja pärast saabub tõus.

Paljud Euroopa pankurid ei usu Euroopa Komisjoni või riikide valitsuste poliitikute majanduse konkurentsivõime parandamise juttu.

Tuletaksin meelde, et veel hiljuti ennustas maailma ajakirjandus euroala kokkuvarisemist. Seda ei juhtunud ning ma usun, et kui on soov, tahtmine ja plaan, siis probleemidest saadakse üle. Kriisi lahendamine on protsess, mis kulgebki läbi raskuste ja ühiste arvamuste otsimise.

Mida arvate pangandusliidu loomisest?

Praegu on ebaselge, kuidas jagunevad ülesanded Euroopa Keskpanga ja rahvuslike järelevalveasutuste vahel. Euroopa Keskpangal on kavas võtta palju tegevusi otsese järelevalve alla: litsentsid ja fit and proper testid.

Nordea, aga ka teiste suurpankade administratiivne koormus kasvab, sest läheme koos Eesti kolme suurema pangaga Euroopa Keskpanga järelevalve alla. Praegu käivad meil Eesti, Soome ja Rootsi järelevalvajad ning ühel hetkel tulevad ka Euroopa Keskpanga järelevalvajad. Euroopa tervikuna võib saada suurema kindluse, et pangad on valvatud, kuid ma arvan, et praegu ei ole põhjust nuriseda pangandusjärelevalve üle ega arvata, et midagi põhimõtteliselt muutub.

Kas lisakulu kaalub üles võimaliku hüve?

Eks ühel hetkel tuleb hinnata, kui palju kulusid tuleb kanda, et kliendid ja ühiskond oleksid rahul ning kindlad, et pangandussüsteem töötab hästi. Viimane kriis näitas, et Eesti finantssüsteem on tugev, usaldusväärne ja kindel.

Põhjamaade pangandust loetakse nn turvaliseks taevaks, kui otsetõlget kasutada, aga majandus liigub tsüklitena. Rootsis on õhus kinnisvaramull, Soome majanduse jaks näitab raugemise märke. Pole ju välistatud, et leiame end samas olukorras, kus praegu Lõuna-Euroopa pangandus.

Täielikult seda välistada ei saa, aga 90. aastate Põhjamaade panganduskriis on jätnud sügava jälje, millest õpiti ja paljud süsteemid korraldati ümber. Pärast seda pole olnud põhjust rääkida kriisist, kuigi ka Kesk-Euroopas on olnud probleeme suurte pankadega. Samas on ju Põhjamaade pangad hinnatud usaldusväärsemateks ja turvalisemateks. See annab kindluse, et suurt kriisi ei peaks tulema.

Kas Nordea on jätkuvalt regiooni kõige paremini kapitaliseeritud pank?

Me oleme üks paremini kapitaliseeritud panku, täites ka Basel III normatiive hea varuga. Eestis on core tier one capital üle 13 protsendi, kuigi nõutakse umbes 10,5 järgmise aasta alguseks.

Nii Basel III kui ka pankade muud kapitali adekvaatsuse nõuded tähendavad pankurile kulu, mille lõpuks maksab kinni tarbija. Kas uued nõuded on põhjendatud?

Eks see ole tasakaalu küsimus, erinevaid riike oleks mõistlik vaadata eraldi, aga Lõuna-Euroopa kogemus näitab, et surve kasvab ühtse regulatsiooni kehtestamisele. Siit ka oht, et see võib viia ülereguleerimiseni ja konkurentsivõime kadumiseni võrreldes teiste sektoritega.

Kuidas hindate Küprose kriisi lahendust?

Iga kriis on erinev, mis tähendab, et kriisilahenduse põhimõtted võivad olla ühtsed, aga nüansid erinevad alati. Raske öelda, kas tulevikus peavad hoiustajad lisaks pangaomanikele ja panga väärtpaberite omanikele samuti maksma.

Üldine põhimõte on seni olnud, et hoiustajad ei pea maksma. Mina olen seda meelt, et hoiustajate raha võiks olla pigem puutumatu ja hoiuseid ei tohiks kasutada probleemide lahendamisel. Kui Küpros on madala maksumääraga piirkond ehk maksuparadiis, siis peaks kohandama hoopis teisi lahendusi.

Mida te finantsteenuste maksust arvate?

See on ühe uue tuluallika otsimine. Tobini maksust on räägitud aastakümneid. Eesti maksutulu oleks sedavõrd marginaalne, et selle administreerimine ja tekkiv ebakõla oleks nii suur, et see ei kaaluks maksu üles. Mina ei ole finantsteenuste maksu pooldaja.

Intervjuud ette valmistades avastasin ühe 2009. aasta uudise, kus ütlete, et Eesti ei saa eurot 2011. Toetusite toona Nordea panga analüütikute hinnangule. Kas selline analüütikute hinnang näitab, et suured pangad suhtuvad üleolevalt väiksesse Eesti majandusse?

See oli kindlasti öeldud laiemas kontekstis, et kui ei ole täidetud üht või teist tingimust, siis ei õnnestu euroalaga liitumine. Ma seda meelt küll ei ole, et suhtuksime üleolevalt. Eesti, Läti ja Leedu majandus ja finantssektor on tugevalt integreeritud Põhjamaade majandusega ja minu veendumus on, et võiks olla veelgi sügavamalt integreeritud, sest see ongi koht, kus saaksime oma kasvupotentsiaali realiseerida, sest Eesti üksi ei suuda kasvu genereerida.

Kui rääkida praegusest majanduskasvust, siis meie analüütikute prognoos oli aasta algul üks konservatiivsemaid, sest sisenõudlus ei suuda tagada 3–4-protsendilist majanduskasvu. Kaks kolmandikku meie ekspordist läheb Euroopa Liitu, eelkõige Põhjamaadesse.

Kui eksporditurud ära kaovad, siis ei suuda me endale kasvu genereerida. Me oleme väikesed võrreldes teiste riikidega, aga suudame panustada ja ma küll ei taha nõus olla, et suhtumine on üleolev. Vastupidi, suurem integratsioon Põhjamaadega, kõrgem koht sealse ekspordituru väärtusahelas on meie ainus võimalus.

Võib-olla jäi meil ära kasutamata võimalus liituda euroalaga 2007. aastal, vahest oleksime pidanud rohkem pingutama, et enam kasu saada eurotsoonist.

2007. aastal oli ju meri põlvini ja alanud kriis pankadele suuri kaotusi ei põhjustanud, umbes ühe aasta kasumi vist kaotasid pangad Eestis.

Soome 90ndate aastate kriisist väljatulek võttis aega neli aastat, meil kulus poolteist aastat. Väike avatud riik on volatiilsem, aga võiks ka reageerida kiiremini.

Kas te jagate hinnangut, et just Nordea alustas omal ajal suurt kinnisvaralaenude buumi?

See on müüt, mis kuidagi surra ei taha. See oli aeg, mil valitses üldine optimism, Eesti majandusel läks hästi ja väljavaated olid head. Meie finantssektor ja intressid konvergeerusid Põhjamaade turuga, sest varem olid intressierinevused väga suured. Õnneks või kahjuks mina toona Nordeas ei töötanud.  

Eestis on pangandusturg üsna igav, on kaks suurt panka, Swedbank ja SEB, ning kaks väiksemat, Nordea ja Danske. Sellise turujaotuse korral tuleb otsida ärikliente ja jõukamaid erakliente ning viimaste võitmiseks teil polegi muud võimalust, kui teha soodsaid eluasemelaenupakkumisi. Kas ma olen õigesti aru saanud?

Korporatiivturul oleme teine pank Swedbanki järel. Suuruselt oleme kolmas pank, SEB ja Nordea vahe tervikuna ei ole väga suur. Me võiksime rääkida kolmest suuremast ja ühest väiksemast pangast, kellele järgneb riburada pidi teisi väiksemaid.

Aga turg ei ole kunagi valmis ega lõplikult jaotatud, kogu aeg saab toimuda ümberjagamisi või uute klientide leidmist. Nordea eesmärk on pakkuda klientidele lisaväärtust. See ei pruugi nii olla, et klientide võitmiseks tuleb teha dumpingut, vaid tuleb olla kliendikeskne.

Aga ettevõtja valib panka ikkagi raha hinna järgi?

Jah, aga ka panga pakutud lahendused on tähtsad. Kriisi ajal andsime näiteks klientidele nõu, et laenu võtta ei ole tark otsus, vaid peaks tootmist ümber korraldama. Kliendile nõu andmine ja personaalsus on see, mis meid teistest pankadest eristab.

Teie jutust teen järelduse, et pankade konkurents ei ole Eestis nõrk?

Panku on siin küll, võib-olla isegi liiga palju, sest Unicredit paneb siinmail uksed kinni. Ma ei saa kuidagi öelda, et panganduses oleks konkurents väike, konkurents on päris tugev.  

Miks hoiuseintressid on Eestis väga madalad?

Deposiitide intressid on igal pool madalad, see sõltub Euroopa Keskpanga intressimääradest. Majapidamistel oleks vaja rohkem investeerida. Euroopa keskmine majapidamine investeerib rohkem, ka pensionifondidesse.

Eesti probleem on, et investeerime vähe. Hoiuste maht on kuue aastaga kahekordistunud, aga investeering ei ole vaid aktsiad või muud väärtpaberid, vaid ka ettevõtlus. Miks mitte luua väikeettevõte, millesse panustada?

Kuidas teie hindate, kas keskmist palka saava tööinimese jaoks on pensionimakse suurendamine mõistlik variant, sest pensionisammas pole ju muud kui väga kulukas fondiinvesteering?
Aga mis on teine variant?

Kasvõi deposiiti kogumine?
Aga inflatsioon sööb ka deposiidi ära. Pensioniinvesteeringud on pikaajalised, mitmekümneks aastaks, kui mõnel aastal võib tootlus olla negatiivne, siis kaugemas perspektiivis teenitakse ikkagi tulu. Selles ma olen enam kui kindel. Ka tööandja pensioni vaevaline käivitumine on suur probleem, kui vaadata meie demograafilist olukorda. Inimesed peaksid rohkem panustama tulevikku ja pensionikogumisse.

Börs on ettevõtete jaoks kapitaliallikas. Kui Erkki Raasuke veel Swedbankis töötas, siis ta aeg-ajalt rääkis oma plaanist tuua Swedi aktsia Tallinna börsile. Kas Eesti neli suurt panka ei võiks kõik oma aktsiad siin noteerida?

Olen eriarvamusel Erkkiga, sest börs ei ole eesmärk omaette. Tallinna börs on Nasdaqi grupi liige ja meie investorid võiks saada meie börsi kaudu võimaluse lihtsamalt investeerida Põhjamaade ettevõtetesse.

Börsi haarde suurendamine on teema, aga mitte väikese börsi kunstlik laiendamine.

Kuidas Eesti deposiidiomanikud kodumaal võiks leida mõne ettevõtte, millesse investeerida?

Hea võimalus oleks luua pereettevõte, kus ettevõtlus on elustiil. Perefirma eesmärk pole väärtust kiirelt kasvatada ja minna börsile, vaid saada oma eluga hakkama, pakkudes sealjuures väärtust. Küsimus on mikro- ja väikeettevõtluse elavdamises.

Miks pankade maksesüsteemi loomine läbi kukkus?

Maksete skeemi muutumine oli varem teada ja pangad pakkusid juba kaks aastat tagasi keskpangale lahendusvariante. Eesti Panga pakutud süsteem oleks läinud pankadele mõttetult kalliks, sest oleksime pidanud investeerima tunduvalt rohkem. Makseteenust saame pakkuda ka läbi oma emapankade, kellel on juba hästi toimivad üleeuroopalised maksesüsteemid olemas.

Maris Lauri tõi hiljaaegu taas käibele klaaslae kujundi, väites, et viimase kvartali ülimadal kasv näitab seda, et Eesti on jõudnud keskmise sissetuleku lõksu. Mida teha, et lõksust välja rabeleda?

Sisenõudluse toel ei saa näidata kaua aega 3–4-protsendilist kasvu, pikaajalise majanduskasvu mootoriks saab olla ainult eksport. Analüütikud ootavad selle aasta teisel poolel euroala majanduskasvu taastumist, mistõttu ma pole nõus, et hakkamegi nägema vaid üheprotsendist majanduskasvu.

Eesti majandus on piisavalt paindlik ja konkurentsivõimeline, et näidata kiiremat kasvu. Viimane on meile vajalik ka sissetuleku tasemete ühtlustamiseks Euroopaga. Ma ei ole nõus klaaslae kujundiga, kõik oleneb meist endist.

CV Vahur Kraft

    Sündinud 11. märtsil 1961

    Abielus, üks poeg

    1984 Tartu Ülikool, rahanduse ja krediidi eriala

    1984–1990 NSVL Hoiupanga Mere osakonna juhataja

    1990–1991 Sotsiaalpanga juhatuse esimees

    1991–1995 Eesti Panga asepresident

    1995–2005 Eesti Panga president

    2005 – Nordea panga Eesti filiaali juht