/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2010/12/29/490777t1he5a0.jpg)
Nordea panga Eesti filiaali juht Vahur Kraft tellis rahvusvaheliselt audiitorfirmalt analüüsi, mis peab hindama, kas Eesti Panga VEB fondi auditi järeldused vastavad säilinud dokumentidele.
Kraft kahtleb auditi õigsuses
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Olen tellinud ühelt rahvusvaheliselt audiitorfirmalt analüüsi Eesti Panga poolt avalikult välja pandud materjalide kohta. Audit ei ole veel valmis, aga kui see valmib, siis saab seda tutvustada,» ütles keskpanga kunagine president Postimehe majandusajakirjale Otsustaja antud intervjuus.
Kraft ei olnud nõus vastama täpsustavale küsimusele, kas Eesti Panga siseauditi osakonna juhi Henn Oidi juhtimisel koostatud auditi järeldused pole tema arvates korrektsed.
«Vaadata, kas Eesti Panga siseauditi järeldused on avalikustatud materjalide põhjal õiged ja õiglased,» vastas ta küsimusele, mis ülesande ta audiitorfirmale andis.
Krafti sõnul ei ole VEB fondiga seotud asjaolude uurimine lõppenud, sest tööd jätkab riigikogu erikomisjon ning ka riigikontroll koostab sel teemal oma järjekordset auditit. «Asjad ei ole tihti nii, nagu näivad või tahetakse neid näidata,» ütles ta.
Eesti Panga pressiesindaja sõnul ei soovi keskpank kommenteerida Krafti soovi kontrollida keskpangas valminud aruannet. Ta lisas, et keskpank on auditi koostamisega teinud kõik, mis nende võimuses, et selgitada kunagise VEB fondi ja selle varaga tehtud tehinguid.
Riigikogu erikomisjoni juht Rainer Vakra ütles, et komisjon on teinud kümneid järelepärimisi politseile, piirivalvele ja kohtutele. Tema sõnul tehakse koostööd kõigi rahapesu uurivate asutustega, samuti Eesti Panga audiitorite ja riigikontrolliga.
Praegu käivad komisjonis tunnistajate ja VEB fondiga seotud inimeste ülekuulamised. «Kolm nädalat oleme tegelnud isikute ülekuulamisega, tahame komisjoni kutsuda 30 inimest, kelle hulgas on nii tuntud nimesid, aga ka VEB fondi asjaajamisega seotud inimesi, kes pole ajakirjanduses tähelepanu saanud,» märkis Vakra.
Tema sõnul on inimeste ülekuulamised juba toonud toimunu kohta uusi tahke.
Eesti Pank algatas mullu sügisel VEB fondi tehingute auditi, sest sihtasutuse VEB Fond likvideerija Rein Järvelill oli dokumentide hulgast avastanud kirja valeandmetega.
Tänavu jaanuaris avalikustatud keskpanga audit mõjus pommina. Juba aastaid olid ringelnud kuuldused, et mingi imenipiga õnnestus saada kätte osa Vnešekonombankis külmutatud Eesti ettevõtete rahast. Kõik osapooled olid seda eitanud.
Eesti Panga audit aga tõestas, et Eesti Pank oli saatnud valeandmetega kirja. Kirja allkirjastas toona äsja Eesti Panga presidendiks saanud Kraft.
Valeandmetega kiri teatas Vnešekonombankile, et firmal TSL International on pangas 32,3 miljonit dollarit külmutatud raha. Tegelikult oli ettevõttel nõudeid 0 dollarit.
Kuigi Eesti Panga audit seda tõestada ei suutnud, väitis Oit, et aprillis 1995 saadetud kiri oli osa suuremast skeemist, mille käigus Eesti Panga ja valitsuse käes olnud VEBi nõuded liikusid vahendajate kaudu TSL Internationalile, kes nende eest sai pangalt nii raha kui ka võlakirju.