Lugeja küsib: kas joobes peaga tööle tulemise eest saab palgast kinni pidada ühe kolmandiku?

Pärast pikka pidu ei pruugi enesetunne kõige parem olla. Foto: SCANPIX

«Töötaja saab oma tööülesannete korrektse täitmise eest töötasuks olenevalt töötundidest 280-360 € kuus. Detsembris 2012 ilmus töötaja tööle alkoholijoobe tunnustega ning ta eemaldati töölt selleks päevaks ja karistati 128 € suuruse rahatrahviga, mis ka töötasust kinni peeti. Kas selline teguviis selliste palganumbrite puhul on õiguspärane? Kui töötaja oleks näiteks järgmisel ja ülejärgmisel päeval samuti joobe-tunnustega tööle ilmunud, kas siis võib tema sellel kuul juba tehtud 216 töötunni eest töötasu üldse mitte maksta?» küsib lugeja.

Vastab Tiit Kruusalu  METI personaliabist.

Raske on õigustada alkoholijoobes tööle ilmumist, aga kirjeldatud töökoormuse ja töötasu suhe võivad mõne mehe jooma ajada küll.

2012.a. riiklikult kehtestatud miinimumtasu oli 290 € kuus ja alla selle täiskoormuse korral maksta on ebaseaduslik. Vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seadusele võib töötaja esitada töötasu nõuet kolm aastat tagantjärele.

Kehtiv seadusandlus ei näe ette töötaja karistamist. Töölepinguseaduse § 73 annab küll võimaluse töötasu ühekordselt vähendada, kui töötaja on rikkunud tööandja selgeid ja õigeaegseid juhiseid, aga antud juhul on töötasu alandamine selgelt ebaproportsionaalne. Kui joobes olek on jäänud nõuetekohaselt fikseerimata (töötaja enda tunnistus, joobe fikseerimine laboris või tõendusliku alkomeetriga), siis puudus üldse alus töötaja töölt eemaldamiseks ja kogu edasine tegevus oli ebaseaduslik.

Detsembrikuu tööajanorm oli 141 tundi, järelikult pidi töötajal tekkima 216-141=75 ületundi, mis tuleb 1,5-kordselt välja maksta. Juhul kui töötaja töölt kõrvaldamine oli õigustatud, siis väheneb ületundide hulk iga kõrvaldatud tööpäeva eest 8 tunni võrra.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.