Plattsi konkurendid on Argus Media ja kirjastuskontserni Reed Elsevier tütarfirma ICIS. Platts ise on kirjastuskompanii McGraw Hill tütarfirma.
Referentshindade määramisel kasutab Platts nn aknasüsteemi, kus kauplejatelt küsitakse hinnainfot umbes poole tunni pikkuse akna ajal enne tööpäeva lõppu. Brenti toornafta kohta hangitakse hinnainfo alates kella neljast Londoni aja järgi (meie aja järgi kell kuus) poole viieni.
Sel ajal panevad naftakauplejad üles oma pakkumised, mahud, spetsifikatsioonid, mille alusel arvutavad Plattsi töötajad referentshinna. Agentuur saab hinnainfot 240 ettevõttelt ja ühinemisjärjekorras on veel mitu ettevõtet.
Plattsi avaldatud hinnad on aluseks 95 protsendile toornafta, 90 protsendile naftasaaduste ja 90 protsendile nafta börsiväliste tuletisväärtpaberite tehingutele. Bloombergi hinnangul on Brenti naftaga seotud tehingute maht umbes 200 miljardit barrelit aastas ja selle väärtus kokku 20 triljonit dollarit.
Seda, et Plattsi kaudu avaldatavate hindadega on manipuleeritud, on kauplejad kahtlustatud juba ammu. Mullu augustis kaebas Prantsusmaa naftakompanii Total, et nende kogemuse järgi erinesid Plattsi avaldatud hinnad mitu korda reaalsetest hindadest.
Kahtlusi, et börside mittekaubeldavate toormehindadega manipuleeritakse, on kerkinud ka varem. 2001. aastal manipuleeris elektri hinnaga kurikuulus Enron, mille tõttu kerkisid osaliselt avatud California elektriturul hinnad kümnekordseks ja sealsetes suurlinnades kadus kohati elekter. Samasse aega jäävad kahtlused ka gaasihinnaga manipuleerimises.
Paljud toovad paralleele ka mulluse skandaaliga, kus suurpangad manipuleerisid pankadevaheliste laenuintressidega Libor, kus on samuti tegemist börsivälise hinnakujundusega. Agentuurid ise eitavad seda.
Bloomberg kirjutas eile, et Libori edukas uurimine, mille tulemusena on suurpangad maksnud trahviks sadu miljoneid, on teinud Euroopa Liidu konkurentsiameti julgeks.