/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2013/05/23/1776864t1h88d2.jpg)
Kuigi kodumaine puu- ja köögivili pole veel valmis, leiab hüva värsket kraami ka Eesti loodusest. Taimetark Kristi Lehtla jagab näpunäiteid, kuidas süüa põdrakanepi- ja kuusevõrseid.
Kevadine amps: põdrakanep spargli asemel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Söögiks korjatavad kuusevõrsed peavad olema veel lahti löömata, nende pehmed okkad peavad olema tihedalt koos. Võrsete maitse peaks olema hapukas, mitte vaigune. Joogi või smuuti tarbeks sobib neid säilitada kas tervelt või purustatuna ja suhkru või meega segatult sügavkülmas. Hea siirupi saab, kui katta terved või purustatud võrsed suhkruga ja jätta sooja kohta seisma.
Purustatud võrsetest saab ka maitsva võileivakatte, segades neid või ja soolaga, samuti võib kuusevõrseid segada toorjuustuga.
Kohalik «spargel»
Põdrakanepil on kõige paremad esimesed, umbes 20-sentimeetrised võrsed, mis meenutavad väikeseid palmikesi ja mille lehed on veel pisut lillaka varjundiga. Neid on mõnus marineerida ja kasutada nagu marineeritud sparglit või kergelt kupatada ning jällegi kasutada spargli või spinati asendajana.
Päikesepaistelisemates kohtades on võrsed juba suureks sirgunud ja nende puhul sobivad ladvaosa (vars puitub kiiresti) ja lehed hästi suppidesse, salatitesse või pestoks. Vanemate taimede lehti võib kuuma veega eeltöödelda.
Taimi ei tohi korjata suuremate linnade vahetust lähedusest, samuti maanteede ja kultiveeritavate põldude äärest.