Kuidas peab hankija toimima eduka pakkumise teinud ühispakkuja likvideerimisel?

Advokaadibüroo Varul vandeadvokaat Kristina Laarmaa. Foto: Erakogu.

Heitlikes majandusoludes on riigihangete läbiviimisel teravalt tõusetunud probleem, kuidas toimida ühispakkumustega, mille esitanud ühispakkujatest ühe või mitme ühispakkuja suhtes on pärast pakkumuse esitamist, ent enne hankelepingu sõlmimist algatatud likvideerimismenetlus, kirjutab  advokaadibüroo Varul vandeadvokaat Kristina Laarmaa.

Küsimus on iseäranis suure praktilise tähendusega olukorras, kus pakkuja algatab likvideerimismenetluse ise vabatahtlikult ja pärast oma pakkumuse edukaks tunnistamist, ent enne hankelepingu sõlmimist.

Riigihangete seadus kohustab hankijat kohustuslikus korras hankest kõrvaldama likvideerimisel oleva pakkuja, ent kas ühe ühispakkuja osas hankest kõrvaldamise aluse esinemine tingib automaatselt ka ülejäänud ühispakkujate hankelt kõrvaldamise? Ning kas teatud juhtudel võib hankija käsitada pakkuja vabatahtlikku likvideerimist ka pakkumusest loobumisena, mis annab hankijale aluse esitada hüvitisnõue?

Tänases,  22. mai lahendis kinnitas riigikohus, et ühe ühispakkuja suhtes hankest kõrvaldamise aluse esinemine ei tingi automaatselt ülejäänud ühispakkujate hankelt kõrvaldamist. Teisisõnu, ühe ühispakkuja suhtes hankemenetluse kestel likvideerimismenetluse algatamine ei põhjusta automaatselt ülejäänud ühispakkujate hankelt kõrvale jätmist. Küll aga peab sellises olukorras hankija hoolsalt kontrollima, kas ülejäänud ühispakkujad ühiselt ilma kõrvaldatud pakkujata vastavad endiselt hanke kvalifitseerimistingimustele hankes nõutud majandusliku ja finantsseisundi ning tehnilise ja kutsealase pädevuse osas.

Seega kui ühispakkujad, kelle pakkumus on edukaks tunnistatud, keelduvad hankelepingut sõlmimast üksnes põhjusel, et üks pakkujatest on likvideerimisel, saab nende pakkujate tahteavaldust pidada pakkumusest taganemiseks, mis annab hankijale aluse nõuda pakkujatelt kahjuhüvitist. Edukaks tunnistatud pakkumuse teinud ühispakkujad võivad keelduda lepingut sõlmimast kahju hüvitamise kohustuseta üksnes siis, kui ühe pakkuja kõrvaldamise tõttu ei vasta ka nemad kui pakkujad või ühispakkumus tervikuna enam hanke tingimustele.

Iseäranis tähelepanuväärne on aga viidatud riigikohtu lahendis esitatud seisukoht, mille kohaselt pakkuja likvideerimine on küll seaduse järgi sellise pakkuja hankest kõrvaldamise kohustuslikuks aluseks, kuid vastavalt asjaoludele võib tõlgendada pakkuja poolt vabatahtliku likvideerimise alustamist ka sisuliselt pakkumusest loobumisena, mis omakorda annab hankijale võimaluse nõuda kahjuhüvitist. Riigikohtu sellisele tõlgendusele tuginevalt saavad hankijad edaspidi tõhusamalt reageerida hankemenetluses esinevatele kuritarvitustele, kus pakkuja esitab pakkumuse, olles juba pakkumuse esitamise ajal teadlik enda suhtes likvideerimise esinemise alustest, või, soovides vabaneda hankelepingu sõlmimise kohustusest, tekitab likvideerimismenetluse algatamise teel enda suhtes hankelepingu sõlmimise võimatuse.