/nginx/o/2013/02/22/1593098t1h0120.jpg)
Riigikogu rahanduskomisjoniga kohtunud ametiühingujuhid rõhutasid, et riigil tuleks ajada läbimõeldumat palgapoliitikat ning see peab majandusega kaasas käima, vältimaks selliseid konflikte, nagu olid eelmise aasta õpetajate ja tervishoiutöötajate suurstreigid.
«Kui planeerida riigieelarvesse palgatõusuks vähem raha kui majanduses tervikuna, areneb mahajäämus, mis paisub kunagi paratamatult streigimulliks,» tõdes ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson liidu teates.
Arvestades, et ka tänavu kasvavad riigipalgad keskmisest umbes kolmandiku võrra aeglasemalt, tuleks ametiühingute hinnangul aeglasem kasv juba lähiajal kompenseerida. Nii oleks loogiline, et uue, 2014. aasta riigieelarves nähakse õpetajate, politseinike ja teiste avaliku sektori töötajate jaoks ette vähemalt 8 protsenti rohkem raha.
Lisaks palgateemale tõid ametiühingud välja vajaduse luua täiendus- ja ümberõppe rahastamise süsteem, mis tagaks piisava tööjõuvaru kallimatele ja kasvuvõimelisematele majandusaladele. Täna on töötajate õpivõimalused keskmiselt üsna tagasihoidlikud ja piirduvad ainult oma kitsa valdkonnaga. Ka töötutest saab reaalset arendavat abi vaid kolmandik.
Samuti räägiti vajadusest motiveerida tööandjaid töökeskkonda parandama. «Investeeringud töötajat säästvasse tehnoloogiasse peaksid olema soodustatud näiteks madalama sotsiaalmaksu kaudu, kui riik loobub klassikalisest kutsehaiguskindlustusest,» rääkis Peterson.